Euroopa Komisjon algatas Eesti suhtes rikkumismenetluse

uudised.ee

Euroopa Komisjon algatas rikkumismenetluse liikmesriikide suhtes, kes ei ole audiovisuaalsisu käsitlevat direktiivi üle võtnud, teiste menetluse alla sattunud riikide hulgas on ka Eesti.

Euroopa Komisjon algatas rikkumismenetlused 23 liikmesriigi ja Ühendkuningriigi suhtes, kuna need ei ole jõustanud uusi eeskirju, millega reguleeritakse kogu EL-i hõlmavat audiovisuaalmeedia, sealhulgas traditsiooniliste teleülekannete ning tellitavate teenuste ja videojagamisplatvormide koordineerimist.

Muudetud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 19. september, kuid praeguseks on direktiivi ülevõtmisest  teatanud vaid Taani, Ungari, Madalmaad ja Rootsi.

Seepärast saatis komisjon Belgiale, Bulgaariale, Tšehhi Vabariigile, Saksamaale, Eestile, Iirimaale, Kreekale, Hispaaniale, Prantsusmaale, Horvaatiale, Itaaliale, Küprosele, Lätile, Leedule, Luksemburgile, Maltale, Austriale, Poolale, Portugalile, Rumeeniale, Slovakkiale, Sloveeniale, Soomele ja Ühendkuningriigile märgukirjad, milles palus neil esitada lisateavet. Neil on vastamiseks aega kaks kuud.

Juhtiv asepresident Margrethe Vestager ütles, et soovitakse kehtestada digiajastusse sobivad eeskirjad, milleks on audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv. "See on oluline saavutus, mis edendab audiovisuaalsete meediateenuste kultuurilist mitmekesisust. Selle eesmärk on tagada võrdsed tingimused kõigile meediaturu osalistele, kaitsta paremini lapsi ja tarbijaid audiovisuaalsisule juurdepääsul, aga ka tagada suurem mitmekesisus nõudevideoplatvormidel ning luua õiglasem audiovisuaalmaastik. Need eesmärgid väärivad meie kõigi ühiseid jõupingutusi."

Siseturuvolinik Thierry Breton ütles, et tuleb teha kõik endast olenev, et tagada uute audiovisuaalvaldkonna eeskirjade jõustamine kõigis liikmesriikides ilma edasiste viivitusteta. "Videojagamisplatvormidel nagu YouTube, Facebook ja Instagram on kohustus tegutseda vastutustundlikult. Platvormid nagu Netflix, Amazon Prime või Apple TV peavad panustama Euroopa audiovisuaalse toodangu edendamisse, nagu Euroopa ringhäälinguorganisatsioonid on seda juba pikka aega teinud. Liikmesriigid peavad kiiresti tõhustama oma tegevust ning tunnistama, kui oluline on tagada, et meid igapäevaselt ümbritsev audiovisuaalkeskkond oleks õiglane, turvaline ja mitmekesine."

EL-i kehtiv audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv reguleerib audiovisuaalmeediateenuseid, sealhulgas traditsioonilisi teleülekandeid ning tellitavaid teenuseid ja videojagamisplatvorme käsitlevate riiklike õigusaktide koordineerimist kogu EL-is. Meediamaastik on aga vähem kui kümne aastaga tugevasti muutunud. Miljonid eurooplased, eelkõige noored, vaatavad infosisu veebis, tellivad seda ja kasutavad vaatamiseks mitmesuguseid mobiilsideseadmeid. Neid uusi arenguid arvesse võttes esitas komisjon 2016. aasta mais muudetud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ettepaneku, mis kätkes uut lähenemist audiovisuaalset infosisu levitavatele veebiplatvormidele. Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid 2018. aasta juunis muudetud eeskirjade suhtes poliitilisele kokkuleppele ning kiitsid need 2018. aasta novembris heaks.

Direktiivi peamine eesmärk on luua Euroopa audiovisuaalmeedia teenuste ühtne turg ja tagada selle nõuetekohane toimimine, aidates samal ajal edendada kultuurilist mitmekesisust, tagades piisava tarbijakaitse taseme ja kaitstes meedia pluralismi.

Kommentaarid puuduvad