Enamus inimesi osaleks abielureferendumil ning hääletaks selle poolt, et abielu peaks jääma Eestis mehe ja naise liiduks, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti AS-i küsitlusest, vahendab BNS. Valitsus on otsustanud 2021. aasta aprillis läbi viia rahvahääletuse, kus küsitakse, kas abielu peaks jääma Eestis mehe ja naise liiduks. Ühiskonnauuringute Instituudi poolt küsiti rahvahääletuse küsimuses inimeste arvamust esmakordselt koalitsioonipartnerite poolt kokku lepitud sõnastuses. Esiteks paluti inimestel öelda, kas nad osaleksid sellel rahvahääletusel ning kui vastus oli „jah“, siis küsiti lisaks, kuidas nad hääletaksid. Rahvahääletusel osaleks 75 protsenti vastajatest, 18 protsenti ei osaleks ning seitse protsenti ei osanud sellele küsimusele vastata. Neist, kes soovisid referendumil osaleda, kinnitasid 63 protsenti, et soovivad abielu jäämist mehe ja naise liiduks. 37 protsenti hääletaks referendumil selle vastu. Seisukohad rahvahääletuse küsimuses eristavad selgelt koalitsioonierakondade toetajaid, kellest enamus vastaks küsimusele “jah”, opositsioonierakondade ja Eesti 200 toetajatest, kellest enamus vastaks küsimusele “ei”. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetajatest vastaks rahvahääletusel “jah” 94 protsenti ning “ei” kuus protsenti. Keskerakonna toetajatest vastks “jah” 86 ning “ei” 14 protsenti, Isamaa toetajatest “jah” 65 ning “ei” 36 protsenti, Reformierakonna toetajatest “jah” 38 ning “ei” 62 protsenti, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetajatest “hah” 34 ning “ei” 66 protsenti ning Eesti 200 toetajatest “jah” 32 ning “ei” 68 protsenti. Lisaks koalitsiooni- ja opositsioonierakondade toetajatele eristab antud küsimus ka näiteks lasteta ja lastega vastajaid. Vastajatest, kellel ei ole lapsi, ütleks rahvahääletusel 44,5 protsenti “jah” ning 55,5 protsenti “ei”. Ühe või kahe lapsega vastajatest ütleks 68 protsenti “jah” ning 32 protsenti “ei”. Kolme ja enama lapsega vastajatest ütleks 71 protsenti “Jjah” ning 29 protsenti “ei”. Uuringufirma Norstat teostas küsitluse 17.-23. novembril ning sellele vastas kokku tuhat 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
