Põllumajandus-Kaubanduskoda: lamba- ja kitsekasvatus on languses

uudised.ee

Reedel toimub virtuaalselt Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lamba- ja kitsekasvatuse konverents; põllumajanduskoja juhatuse liikme Vahur Tõnissoo sõnul on viimase kahe aasta jooksul lammaste ja kitsede arvukus ebasoodsate turutingimuste mõjul vähenenud ligi viiendiku võrra, vahendab BNS.

Konverentsi eesmärgiks on anda ülevaade Eesti lamba- ja kitsekasvatuse olukorrast ja konkurentsivõimest ning vahetada kogemusi ja mõtteid sektori arendamiseks, teatas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

"Lamba- ja kitsekasvatusel on oluline roll Eestile iseloomulike püsirohumaade keskkonnasõbralikul hooldamisel ja väärindamisel. Samuti pakuvad need tegevusharud head võimalust mahetootmise arendamiseks ja põllumajandustootmisega alustamise võimalusi uutele ettevõtjatele," ütles Tõnissoo pressiteate vahendusel.

Ta märkis, et lamba- ja kitsekasvatus on viimase 15 aasta jooksul Eestis jõudsalt arenenud, kuid kahjuks on sektori kasv peatunud ning lammaste ja kitsede arvukus on hakanud vähenema.

Tõnissoo sõnul on COVID-19 piirangud teistes Euroopa Liidu riikides oluliselt mõjutanud inimeste tarbimisharjumusi ning vähenenud on restoranide ja toitlustusasutuste külastamine. See on Eesti lammaste ekspordi muutnud väga keeruliseks ja pannud lambakasvatajad raskesse majandusseisu.

Tekkinud olukorras on väga oluline põhikarja säilitamine lambakasvatuses, mistõttu on põllumajanduskoda teinud riigile ka ettepaneku lamba- ja kitsekasvatuse erakorraliseks toetamiseks sellel aastal.

"Lambakasvatus elab täna olukorras, kus mitu aastat järjest on elusloomade kokkuostuhinnad olnud allpool tootmise omahinda. See on põhjustanud lammaste arvu ja karjade arvu vähenemise," täheldas Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu tegevjuht Vallo Seera.

Samas on Seera sõnul rohkem juttu talust taldrikule toidu liikumisest ja lühikestest tarneahelatest, mis annab lootust, et Eestis võiks lammaste arv ja lambaliha tarbimine kasvada.

1990. aastate alguses oli Eesti taludes 120 000 lammast, kuid sajandivahetuseks oli lammaste arv vähenenud neli korda. Alates 1990. aastate lõpust hakati lambakasvatussektorit toetama riigieelarvest ning Euroopa Liiduga (EL) liitumise järgselt maksti täiendavaid otsetoetusi, mille toel hakkas lammaste arv taas suurenema. Möödunud aasta lõpu seisuga oli Eestis 70 800 lammast. 

Kitsede arvukus kasvas alates EL-iga liitumisest 2900 loomalt 5200 loomani 2018. aasta lõpul. Paraku on ka kitsede arvukus viimasel aastal vähenenud – möödunud aasta lõpu seisuga peeti Eestis 4700 kitse.

Konverentsil analüüsitakse turuolukorda ja antakse suuniseid poliitikakujundajatele sektori toetamiseks vajalike meetmete välja töötamiseks. Keskseks teemaks on lisandväärtuse loomine lamba- ja kitsesektori saadustele ning foorumi moderaator on Vallo Seera.

Kommentaarid puuduvad