Reitingud: Eesti 200 rebib end EKRE-le järele

uudised.ee

Viimastel nädalatel pidevalt toetust juurde kogunud Eesti 200 populaarsus kasvas ka viimasel nädalal ning kuna  Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus väheneb, on EKRE edu Eesti 200 ees kahanenud alla ühe protsendi, selgus Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstad Eesti AS-i küsitlusest. 

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 30,7 protsenti, Keskerakonda 21,7 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 14,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 3.-30. novembrini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti kodanikku. 

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 13,7 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 8,4 protsendiga ning Isamaa 5,7 protsendiga. 

Viimaste nädalate peamised trendid on Eesti 200 jätkuv tõus ning EKRE langus. Kui Eesti 200 on seitsme nädalaga oma toetust kasvatanud 6,2 protsendi võrra, siis EKRE toetus on püsinud langustrendis neli nädalat ning selle aja jooksul on rahvuskonservatiivid kaotanud 2,5 protsenti oma toetusest.  

Koalitsioonierakondi toetab 41,9 protsenti ja opositsioonierakondi 39,1 protsenti vastajatest. 

Teadur Martin Mölderi sõnul on EKRE toetuse langus alates novembri algusest ning samaaegne Eesti 200 toetuse kasv tekitanud olukorra, kus nende kahe vahe on praegu vähem kui üks protsent. Kusjuures absoluutarvudes ei ole EKRE nii väga oma toetajaid kaotanud ning pigem on seda vahet vähendanud jätkuv erakondlikku eelistust mitte omavate valijate vähenemine. Nende osakaal on praeguseks langenud rekordiliselt madalale ehk 20,8 protsendi juurde. Sellest on Mölderi sõnul selgelt kõige rohkem võitnud Eesti 200, kes on pooleteise kuuga oma toetuse pea kahekordistanud.  

"Kuigi nende kahe erakonna toetused on hetkel väga lähedal üksteisele, on nendes numbrites siiski üks väga oluline vahe. EKRE toetajad on ennast valimistel tõestanud ning võib kindel olla, et kui praegu valimised ka tegelikult toimuksid, siis läheksid nad valima. Eesti 200, olles tõenäoliselt ammutanud suurema osa oma praegusest rekordilisest toetusest varasemate mittevalijate arvelt, ei saa oma seljataguses aga nii kindel olla. Kui praegu valimised toimuksid, siis ilmselt jätaksid paljud nende hulgast ikkagi valima minemata," ütles Mölder.  

"Kui mõelda Eesti poliitilistest arengutest natuke laiemalt, siis on väga sümboolse tähendusega, et nende kahe toetus on hetkel sarnasel tasemel. Kuigi maailmavaateliselt ja -tunnetuslikult on tegemist üksteise vastanderakondadega, siis tegelikult on EKRE ja Eesti 200 ühe ja sama nähtuse ehk Eesti poliitilise maastiku praeguse ümberkujunemise kaks lahutamatut osa," leiab Mölder. 

Tema sõnul kogus EKRE oma toetuse valijaskonna nendest gruppidest, kes pigem tundsid, et poliitika ja sotsiaal-majanduslikud muutused on nendest mööda jooksnud. Kes ei olnud rahul Toompea endasse sulgunud ja eliidikeskse poliitikaga ning kes tahtsid kelleltki kuulda sõnumit, mis kõnetaks neid ja mis ütleks, et ka sul, tavalisel kodanikul, on hääl ja tähtsus.  

"Eesti 200 on vastureaktsioon EKRE-le aga ka opositsioonile, sest viimased ei ole suutnud ennast uues olukorras poliitiliselt määratleda. Kui EKRE on rahvaerakond, mis on kogunud toetust rahulolematusest tavakodanike hulgas, siis Eesti 200 on eliidierakond, mis on samuti kogunud toetust rahulolematusest, kuid seda pigem just ühiskondlike eliitide hulgas. Tegemist on eliidierakonnaga kahes mõttes. Ühelt poolt on nende sõnum, et poliitika tegemine peaks jääma eliitide pärusmaaks, kellel on vastavad ekspertteadmised. See saadab automaatselt sõnumi, et lihtrahval pole poliitikasse asja ning nende ülesandeks peab jääma kompetentseid eliite usaldada. Teisalt ilmneb nende eliidikesksus nagu ka Reformierakonna puhul toetajate profiilis - Eesti 200 toetus on eriti suur kõrge sissetulekuga ja kõrgharitud inimeste hulgas," märkis Mölder. 

EKRE-st on Mölderi hinnangul kujunenud Eesti poliitika üks poolus ning Eesti 200-l on potentsiaal kujuneda teiseks, sest on näha, et ei sotsiaaldemokraadid ega Reformierakond ei ole suutnud ennast praeguses poliitilises olukorras maksma panna. "Mitte-valijatelt toetust kogudes Eesti 200 aga kaugele ei jõua. Selleks, et ennast poliitilisel maastikul kinnistada, peaksid nad hakkama toetust üle võtma praegustelt opositsioonierakondadelt. Väga selgeid märke sellest veel aga ei ole," lisas Mölder. 

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9 protsenti.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on 2016. aasta jaanuaris asutatud mõttekoda, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.

Kommentaarid puuduvad