Täna
23. jaan
0...4
-1...3
Homme
24. jaan
1...4
-2...3

Eesti

Elering: Eesti elektri varustuskindlus on tagatud aastani 2030

Foto: Hendrik Osula/Delfi
12:20 03. detsember 2020
Autor: uudised.ee
Allikas: BNS

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on nii Euroopa elektrisüsteemi piisavuse uuringu kui Eleringi poolt tellitud uuringute järgi Eesti tarbijate elektriga varustuskindlus tagatud turupõhiselt vähemalt 2030. aastani. 

Tänaste teadmiste kohaselt ei ole seega Veskimäe vaates põhjendatud tarbijatele taastuvenergia tasuga sarnaste täiendavate tasude kehtestamine elektritootjatele toetuse maksmiseks.

Üleeuroopalise analüüsi andmete kohaselt on 2030. aastal Euroopas üle 800 gigavati kindlaid tootmisvõimsusi, teatas Elering. Samas jääb talvine tiputarbimine alla 700 gigavati. Seega on Euroopas tootmisvõimsused Euroopa tarbijate elektriga varustamiseks olemas ja Eestil on ligikaudu 2500 megavati ulatuses välisühendusi, võrreldes ligi 1700-megavatise Eesti tiputarbimisega.

Ka Eleringi elektrivõrgu töökindlus on viimasel kümnendil ettevõtte teatel olnud hea – ligikaudu 99,9 protsenti. 

Kõigi Euroopa süsteemihaldurite ühise analüüsi tulemusena võib esineda Eestis olukord, kus tarbimine jääb turupõhiselt tootmisega katmata keskmiselt 0,8 tunnil ja keskmiselt 0,14 gigavatt-tunni ulatuses aastas.

See on oluliselt vähem Eesti soovituslikust varustuskindluse standardist 9 tundi, mille puhul osaline turuhindadest lähtuv tarbimise allakoormamine on ühiskonnale odavam kui uute tootmisvõimsuste ehitamine.

Eleringi poolt Tallinna Tehnikaülikoolilt tellitud uuring näitas Eesti juhitava tarbimise potentsiaalseks mahuks sõltuvalt aastaajast 200-400 megavatti, mis on kordades suurem kui tootmise-tarbimise tasakaalu saavutamiseks vajalik paindlikkus igal süsteemi opereerimise tunnil.

"Koos süsteemipiisavusega vaatame lisaks kriisistsenaariume, millest kõige reaalsem võib olla Balti riikide erakorraline eraldumine Venemaast ja saartalitusse langemine," selgitas Veskimägi.

Ta lisas, et sellise olukorra jaoks on Eestis vaja 1000 megavatti kindlaid tootmisvõimsuseid, et süsteemi koos Läti ja Leedu halduritega võimalikes kriisides töökindlalt opereerida. "Eesti elektritootjate esitatud andmete põhjal on ka 2030. aastal selline kogus võimsusi Eestis jätkuvalt olemas," kinnitas Veskimägi. 

Tootmise ja ülepiiriliste ühendusvõimsuste piisavuse kõrval analüüsib Elering varustuskindluse hindamiseks ka elektri ülekandevõrgu piisavust, võrgu töökindlust ja küberturvalisuse olukorda.

Elering on viimasel kümnendil Eesti põhivõrku kiiresti arendanud – kuni 2025. aasta lõpuni on elektrisüsteemi arendamise fookuses Venemaa elektrisüsteemist eraldumine ja Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga liitumine.

Seejuures investeerib Elering põhivõrgu projektidesse ettevõtte teatel pea 300 miljonit eurot. Sünkroniseerimise ja teiste võrguarenduse projektide realiseerimisel võib Eesti elektrivõrgu liinikilomeetrite maht väheneda ligikaudu 800 kilomeetri võrra.

Varustuskindluse tagamisel on Veskimägi sõnul kasvav roll täita ka tuuleelektrijaamadel, millest lähtuvalt on sünkroniseerimise kõrval kerkimas teiseks oluliseks võrgu arendamise prioriteediks Läänemere avamere võrgu rajamine. Selline võrk lisab ühendusi teiste riikidega ja võimaldab samal ajal liituda võrguga avamere elektrijaamadel.


Kommentaarid

Kommentaare 0
Ole esimene ja lisa oma kommentaar!