Euroopa Investeerimispanga tänavuse investeerimisuuringu (EIBIS) kohaselt on vaid 9 protsendil Eesti ettevõtetest määratud töötaja oma kliimamuutuste strateegia väljatöötamiseks ning vaid 14 protsenti on seadnud ettevõttesisesed süsiniku- ja energiakasutuse eesmärgid; samas Euroopa Liidus (EL) keskmiselt on vastavad näitajad 23 protsenti ja 41 protsenti. Energiakasutuse auditi on viimase nelja aasta jooksul läbinud 38 protsenti uuringus osalenud Eesti ettevõtetest. EL-i arvestuses on auditi läbinute osakaal 55 protsenti, selgus uuringu raportist. Sektorite võrdluses on süsiniku- ja energiakasutuse eesmärkide määranute osakaal suurim tootmisettevõtete seas, millest 25 protsenti vastasid küsimusele jaatavalt. Määratud kliimastrateeg on 22 protsendil tootmisettevõtetest. Samas energiakasutuse auditi läbinute osakaal on suurim teenuste sektoris ja keskmiste ning suurettevõtete seas – seda märkisid vastavalt 57 protsenti ja 54 protsenti vastanutest. Vähem kui pool ehk 46 protsenti küsitletud Eesti ettevõtetest ütlesid, et nad on juba investeerinud või kavatsevad investeerida meetmetesse kliimamuutuste mõjude haldamiseks ja oma süsinikuheitmete vähendamiseks. Seda on tunduvalt vähem kui EL-i 67-protsendine keskmine. Suurimate takistustena nendele investeeringutele märkisid ettevõtted oskustööliste puudust ja ebakindlust kehtivate või kehtestatavate regulatsioonide ning maksude asjus – neid mõjureid tõid esile vastavalt 41 protsenti ja 40 protsenti vastanutest. Samuti 40 protsenti ettevõtetest tõid põhjuseks investeerimistegevuse kulu. Samas on 45 protsenti ettevõtetest Eestis investeerinud oma energiatõhususe parandamisesse. Seejuures tõusis seda vastanute osakaal 2019. aasta EIBIS-ega võrreldes 14 protsendipunkti, jõudes ka EL-i keskmise, 47-protsendise osakaalu lähistele. Energiatõhususse investeerivad enam keskmised ja suurettevõtted, mille seas vastav osakaal oli 54 protsenti. Mikro- ja väikeettevõtete seas oli neid vaid 28 protsenti. Ligi kaks kolmandikku ehk 61 protsenti ettevõtetest leiab, et kliimamuutused mõjutavad nende äritegevust, sarnaselt EL-i keskmisega, milleks oli 58 protsenti. Sealhulgas leiab 23 protsenti Eesti ettevõtetest, et kliimamuutused mõjutavad neid oluliselt ja 37 protsenti, et mõju on vähene. Need tulemused on samuti väga sarnased EL-i keskmistega, mis olid vastavalt 23 protsenti ja 35 protsenti. Teenuste sektori ettevõtete seas oli vähim neid, kes leiavad, et mõju on olulise suurusega – seda vastas vaid 6 protsenti. Enim – 34 protsenti – oli olulist mõju ootavaid ettevõtteid infrastruktuuri valdkonnas. Kliimamuutuste tõttu oluliselt mõjutatavaid ettevõtteid on uuringu kohaselt enam Eesti suurfirmade kui mikro- ja väikefirmade seas, vastavalt 67 protsenti ja 49 protsenti.
