Täna
24. jaan
1...4
-2...2
Homme
25. jaan
0...3
-1...2

Eesti

Uuring: pooltele inimestele on rahapuudus igapäevane stressiallikas

Foto: Chris Schäfer/Panthermedia/Scanpix
13:39 04. detsember 2020
Autor: uudised.ee

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringust selgus, et kõige suuremaks stressiallikaks peetakse raha puudust.

Raha kõrval peaaegu võrdseteks stressiallikateks on töö 45 protsendiga ja tervis 41 protsendiga, vähem põhjustavad inimestel stressi suhted 27 protsendiga ja perekond 20 protsendiga

„Rahast mõtlemine ja enda rahakäitumise jälgimine on küll tavapärane, kuid kui rahale mõtlemine muutub nii sagedaseks, et sellest saab stressiallikas, siis võib see mõjutada nii vaimset kui ka füüsilist tervist ja lähisuhteid,“ rääkis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger. 

Üle kolmandiku vastajatest ehk 37 protsenti muretseb oma rahaasjade pärast mitmeid kordi nädalas, ligi neljandik ehk 26 protsenti teeb seda paar korda kuus ning kümnendik ehk 12 protsenti ei muretse raha pärast kunagi. Enda ja oma pere rahalise seisu pärast muretsevad rohkem inimesed vanuses 18–39. Kuni 550 eurot netopalgana teenivad inimesed muretsevad oma pere rahalise seisu pärast sageli mitu korda nädalas, paljud isegi igapäevaselt. Pere rahaasjade pärast muretsevad teistega võrreldes vähem 60–74 aastased. 

37 protsenti vastajatest nentis, et mure enda ja pere rahalise seisu pärast on mõjutanud negatiivselt nende tervist. 23 protsenti tunneb, et rahaasjad on halvasti mõjutanud nende lähisuhteid ning 12 protsenti tunneb, et rahamured mõjutavad nende töö produktiivsust. 

„Kolmandik inimestest kipub rahastressis olles mõtlematult raha kulutama. Keskmisest enam kipuvad seda tegema nooremad inimesed või väiksema sissetulekuga vastajad. Nemad kogevad ka sagedamini süütunnet raha kulutamise pärast ebavajalikele asjadele. Nõiaringist pääsemiseks on oluline järjepidevalt eelarvet planeerida ning käia poes ostunimekirjaga, mis aitab vältida emotsioonioste,“ selgitas uuringutulemusi Mari-Liis Jääger. 

„Kui inimene soovib muuta oma rahakäitumist, siis see ei ole võimatu, aga see nõuab pingutust,“ rääkis uuringutulemuste esitlusel ajuteadlane Jaan Aru. 

Ligi kolmandik ehk 31 protsenti vastanutest on rahul oma majandusliku olukorraga. Samas ligi kolmandik ehk 32 protsenti vastanutest elab palgapäevast palgapäevani ja sama palju muretseb igapäevaste elamiskuludega hakkamasaamise pärast ning seitse protsenti vastajatest ei suuda toime tulla igakuiste kulutustega. Kümnendik ehk 11 protsenti vastajatest tunnistab, et neil on hetkel liiga suured võlad.

Uuringust selgus, et enam kui pooled inimestest räägivad avatult oma rahaasjadest elukaaslase või abikaasaga. Nooremad inimesed kipuvad keskmisest rohkem enda rahaasjadest rääkima oma sõpradega. 

Vastajatest 21 protsendil ei ole finantskohustusi, 42 protsendil on krediitkaart, 31 protsendil kodulaen, 23 protsendil autoliising või -laen, 13 protsendil väikelaen ning 11 protsendil on raha laenanud sõpradelt või lähedastelt. 

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringu viis läbi Norstat septembris. Uuringus osales 1104 inimest vanuses 18–74 eluaastat.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus on loodud 2010. aastal eesmärgiga toetada inimesi majandusalaste otsuste tegemisel, jagada teadmisi rahaasjade korraldamisest ning aidata kaasa finantskirjaoskuse edendamisele Eestis.


Kommentaarid

Kommentaare 0
Ole esimene ja lisa oma kommentaar!