Eesti Panga neljapäeval avaldatud finantskonto statistika kohaselt muutus Eesti majandus 2020. aasta kolmandas kvartalis netolaenuvõtjaks tänu suurele välisinvesteeringule. Kogumajanduse netolaenuvõtmine oli kolmandas kvartalis 11 miljonit eurot ning Eesti majanduse pikalt kestnud muu maailma finantseerija roll pöördus netolaenuvõtjaks, selgub keskpanga statistikast. Kolmandas kvartalis olid netolaenuandjad majapidamised ja finantssektor. Eesti majapidamiste võlg tõusis kvartalis üks protsent 10,8 miljardi euroni, möödunud aasta sama perioodiga võrreldes oli kasv 3,9 protsenti. Laenamise aastakasv on olnud alates 2019. aasta algusest langusjoonel. Majapidamiste võlg moodustab sarnaselt eelmisele kvartalile 39 protsenti viimase nelja kvartali sisemajanduse koguproduktist (SKP). Majapidamised olid kolmandas kvartalis jätkuvalt netolaenuandjad, seda 225 miljoni euro ulatuses. Sektori finantsvarad kasvasid 1,6 protsenti ja kohustused 1,1 protsenti – aastaga on need kasvanud ligi 4 protsenti. Majapidamiste finantsvarad ületavad kohustusi kolmekordselt. Eraisikute hoiused endiselt kasvasid, mida on soosinud ka vähene tarbimine – aastaga on need suurenenud 11 protsenti. Valitsemissektori võlg suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 0,3 protsenti ja võrreldes aastataguse perioodiga 99,7 protsenti 5,3 miljardi euroni. Sektori netofinantseeringute vajadus kujunes kolmandas kvartalis 122 miljoni euro suuruseks. Valitsemissektori konsolideeritud võlg kolmandas kvartalis ei kasvanud ja võla suhe SKP-sse on endiselt 19 protsenti. Mittefinantsettevõtete võlg kasvas kvartalivõrdluses 1,4 protsenti. Sektori võlg jäi eelneva aasta kolmanda kvartali tasemele, kasvades aastaga 0,2 protsenti 20 miljardi euroni. Mittefinantsettevõtete netolaenuvõtmine küündis ligi 300 miljoni euroni ning kvartali jooksul kasvasid finantsvarad ja kohustused protsendi võrra. Märkimisväärselt kasvasid hoiused – 9 protsenti – , kusjuures suur osa juurdekasvust tuli välismaiste hoiuste suurenemise arvelt. Noteerimata omandiväärtpaberite maht kasvas kvartaliga 2,3 protsenti, sealjuures välismaistele osanikele kuuluv osa 5,7 protsenti. Aastaga on välisinvestoritele kuuluv kapital suurenenud ligi 10 protsendi võrra. Likviidsete varade osakaal moodustab finantsvarade kogumahus 31 protsenti. Finantsinstitutsioonid olid kolmandas kvartalis netolaenuandjad 175 miljoni euro ulatuses. Sektori finantsvarad ja kohustused kasvasid 3 protsenti. Finantssektori ressursside maht ületas ligi kahekordselt viimase nelja kvartali SKP-d. Laenuportfelli maht jäi aastaeelsele tasemele.
