Lisaks sellele, et Rohelised peavad eutanaasiapetitsiooni tagalükkamist ja sisulisest arutelust keeldumist riigi veaks, esitas erakond sotsiaalminister Tanel Kiigele teabenõude nende punktide osas, millega riik nõustus edasi minema, vahendab BNS. Roheliste algatatud ja 2246 inimese allkirjastatud eutanaasia seadustamise petitsiooni lükkas riigikogu sotsiaalkomisjon küll tagasi, kuid mõnede esitatud eutanaasia-alaste punktidega nõustuti ikkagi edasi minema. Rohelised leiavad, et riigikogu sotsiaalkomisjoni väide, nagu sõltuks eutanaasia üle arutlemine mingil moel palliatiivse ravi kitsaskohtade lahendamisest või et viimased on mingil kujuteldaval skaalal miskit moodi tähtsamad, ei pea reaalses elus paika. Mõlemad on tähtsad, sest kõiki vaevusi ja haigusseisundeid ei saa ka palliatiivraviga vähendada talutavale tasemele, kus inimene tunneb end iseendana. "Enamgi veel – selline seostamatu seostamine on väga tõenäoliselt vastuolus inimese täie vaimse tervise juures tehtud otsusega ja vaba tahtega. Nii tuleb palliatiivravi kitsaskohti lahendada igapäevaselt ja pidevalt, mitte oodata aega, mil edasilükkamise ettekäändeks valitud valdkonnas on kõik päris korras – sellist aega ei tule lihtsalt mitte kunagi," seisab teabenõude kaaskirjas, mille Rohelised sotsiaalministeeriumisse saatsid. "Need inimesed, kes vaevlevad täna, ei saa mingit abi sellest, et poliitikud ja ametnikud nende murede peale kaastundlikult noogutavad. Küsimus on ikkagi eelkõige seadustes, mille loomine on poliitikute ja ametnike ühine kohustus. Ühiskond – isegi kirik – on tegelikult valdavalt juba ammu valmis aktsepteerima inimese autonoomiat oma keha üle otsustamisel. Riigikogu komisjoni eutanaasiateemalise arutelu ja tänase päeva vahele jäi ka oluline sündmus – katoliiklik Hispaania seadustas aktiivse eutanaasia. See ja teiste riikide kogemus võiks panna ka Eesti seadusandjaid mõtlema, et muutused on hädavajalikud," märgivad Rohelised ja lisavad neli ettepanekut, kuidas teemaga riigi tasandil siiski edasi liikuda. Esiteks, kuna riigikogu sotsiaalkomisjon tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku moodustada eutanaasia seadustamist soovivaid inimesi kaasates komisjon, mis peaks tegelema elulõpu kitsaskohtade lahendamisega, küsivad Rohelised, mis on selle ettepaneku realiseerimiseks tehtud ja milline on sotsiaalministeeriumi konkreetne tööplaan. Töökoosolekute kohta – kui neid peaks olema toimunud – tuleks väljastada protokollid. Teiseks peavad Rohelised petitsiooni algatajatena elementaarseks, et eutanaasia seadustamist soovivad kodanikud oleks kaasatud reaalselt, mitte tavapäraselt-formaalselt ehk sisuliselt ei kuidagi. Rohelised on valmis töörühma töös ka osalema. Kolmandaks soovib riigikogu komisjon, et sotsiaalministeerium otsiks võimalusi, kuidas notariaalselt kinnitatud elulõpujuhised ehk patsienditestament jõuaks e-tervise infosüsteemi nii, et arstidele oleks patsiendi tahe selgelt dokumenteeritud ja ligipääsetav. Rohelised paluvad sotsiaalministeeriumil jagada infot selle kohta, mis on tehtud, et tervishoiuteenuse osutajatel oleks e-tervise infosüsteemi kaudu ligipääs patsienditestamendis väljendatud isiku tahtele. Neljandaks paluvad Rohelised väljastada riigikogu sotsiaalkomisjonile tehtud ülevaate toetus- ja palliatiivse ravi, kaasa arvatud hospiitsteenuse ja valuravi kättesaadavusest. Rohelised edastasid riigikogule lõppenud aasta 18. mail kollektiivse pöördumise pealkirjaga "Seadustame Eestis eutanaasia". Riigikogu juhatus võttis pöördumise menetlusse 16.juunil.
