Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul peaks uus valitsus päevapoliitiliste pseudoprobleemidega maadlemise asemel keskenduma kriisihaldusele ja pikaajalistele eesmärkide saavutamisele. Tööandjate sõnum uuele valitsusele on, et kriisis ei tohi ära unustada ettevõtluskeskkonda ja konkurentsivõimet. "Uus valitsus peab vältima eelkäijate vigu ning tegema kaotatu tasa. Meie hinnangul on kiire ja edukas COVID-19 viiruse vastu vaktsineerimine uue valitsuse kõige olulisem ja esmane eesmärk," ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas pressiteates. "See on võimalus uuele valitsusele näidata oma võimekust ja koostöötahet tööandjatega ning säästa ressursse, sest vaktsineerimise kulud on kordades madalamad võrreldes testimise, ettevõtete sulgemise või kriisiabiga," sõnas ta. Aas kinnitas, et ettevõtjad on jätkuvalt valmis vaktsineerimise korraldamisse ka ise panustama. Tööandjad ootavad, et uus valitsus astuks konkreetseid samme majanduse taaskäivitamiseks – vähendaks ebakindlust, suurendaks ettevõtluskeskkonna atraktiivsust ning seaks sihiks konkurentsivõime tugevdamise ning sealhulgas toetaks valdkondi, mis on saanud piirangute tõttu eriti tugeva löögi. "Valitsus peab taastama oma tõsiseltvõetavuse ja keskenduma olulisele. Näiteks Euroopa Liidu taastusrahastu kiire ja targa kasutamise, teadus-arendustegevuse, innovatsiooni ja rakendusuuringute toetamise, digi- ja rohepöörde reaalse sisuga täitmise. Aga ka hoiduma maksude tõstmisest ja jätkama riigireformiga," ütles Aas. Eesti Konjuktuuriinstituut viis 2020. aasta neljandas kvartalis läbi tööandjate tagasiside uuringu, millega hinnatakse regulaarselt valitsuse tegevust. Võrreldes eelneva kvartaliga kasvas kriitiliste vastajate hulk, keda aasta lõpuks oli 45 protsenti. See tähendab liidu hinnangul, et kriisiaja alguses valitsusele antud usalduskrediit hakkas ammenduma. Positiivsete hinnangute osakaal on olnud pidevas langustrendis alates 2020. aasta juunist, mil see oli 16 protsenti, kui lõppes kriisi esimene laine, kus nii toetusmeetmed kui piirangute leevendamine tõid kaasa optimistlikumad meeleolud. Aasta lõpuks oli positiivsete hinnangute osakaal langenud 6 protsendile. Sektorite lõikes oli enim kriitilisi hinnanguid ootuspäraselt 58 protsendiga teenindussektoris, millele järgnes 43,8 protsendiga ehitus. Tööstuses ja kaubanduses oli negatiivseid hinnanguid 40,7 protsenti. Selgitustes toovad ettevõtjad puudustena välja lahkuva valitsuse pika plaani puudumist ja kriisiotsuste ebapiisavat põhjendamist. Ettevõtjate sõnul on Eesti kuvand poliitikute väljaütlemiste tõttu muutunud ka eksportturgudel negatiivsemaks, mis on kaasa toonud tõsiseid probleeme. Ekspordi ja investeeringute soodustamiseks peab Eesti riigi hoiak nende hinnangul olema avatud, lugupidav ja tolerantne. Olulise Eesti majandusarengut takistava asjaoluna toodi välja ka tööjõupuudus ja läbimõtlemata piirangud välistööjõu rakendamisele sektorites, kus meil endal oskustöölisi napib. Positiivsena tõsteti esile, et valitsus suurendas kriisis kulutusi ja võrreldes teiste riikidega on piirangud mõistlikumad. 1917. aastal asutatud Eesti Tööandjate Keskliit on Eesti ettevõtteid ja majandusharuliite koondav katusorganisatsioon, mis esindab otse ja läbi haruliitude üle 2000 ettevõtte, mis on tööandjaks enam kui 250 000 töötajale.
