Täna
25. veeb
3...10
1...5
Homme
26. veeb
2...7
0...4

Eesti

Välismaalased jäävad hätta riigi kohta olulise info leidmisega

Foto: Madis Veltman/Delfi
10:20 21. jaanuar 2021
Autor: uudised.ee
Allikas: BNS

Välismaalased peavad riigi infokanaleid usaldusväärseks, kuid olulise info leidmine on tihtipeale keeruline, selgub siseministeeriumi tellitud uuringut. 

Eelmise aasta sügisel läbi viidud uuringu „Eestis elavate välismaalaste eriolukorra teadlikkuse uuring“ eesmärk oli kaardistada Eestis elavate inglise ning vene keelt kõnelevate uussisserändajate teadlikkus eriolukorrast, infoallikate kasutamise harjumused, allikate usaldusväärsus ning võimalikud murekohad teabe edastamisel.

Uuringu tulemused tõid välja, et infokanalitest peeti kõige usaldusväärsemaks allikaks riigiasutuste ametlikke kodulehti ja riigi ametlikke kanaleid, aga ka oma koduriigi saatkondi. Infoallikana tõsteti esile ka erinevaid Eesti uudistekanaleid.

Kui hästi või halvasti oldi eriolukorrast ja sellega seotud piirangutest kursis, sõltus palju välistudengite puhul ülikoolist ning töötajatel tööandjast. Infot ammutati ka erinevatest sotsiaalmeediakanalitest, eelkõige erinevatest Facebooki gruppidest. Sotsiaalmeediagrupid toimisid lisaks info jagamisele ka kogukondliku suhtlusplatvormina, mis võimaldasid pakkuda abi, selgitada arusaamatuks jäänud infot või lihtsalt liikumispiirangute tõttu üksteisega aktiivselt suhelda.

Paljuski sõltuvad välismaalaste infokanalite tarbimisharjumused ja nende usaldusväärsus päritoluriigi kogemusest ja kultuuritaustast – kui puudus usaldus koduriiki ja selle kanalitesse, oli keerulisem usaldada ka siinseid riigikanaleid. Murekohana tõid uuringus osalejad välja inglis- ja venekeelse info viitega jõudmist ametlikesse ja uudistekanalitesse ning selle killustatuse. Lisaks tajusid välismaalased kohalike elanike leebemat suhtumist piirangutesse, mis pani kahtlema ka enda valikutes.

“Uuring näitas selgelt, et kunagi ei ole liiga palju kommunikatsiooni ning seda eriti kriisiolukordades. Riik sai tervikuna hästi hakkama ning nagu ka uuring välja toob, siis välismaalaste hinnangul oli Eestis parem olla kui mujal. Seda eelkõige Eesti suuruse, info liikuvuse ja meetmete rakendamise tõttu," selgitas siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakonna juhataja Martin Tulit. 

Uuring viitas ka sellele, et riik üksinda kõikide elanikkonnagruppideni ei jõua, vaid oluline roll ja vastutus on ka välismaalaste kutsujatel ehk tööandjatel ja ülikoolidel, aga ka kohalikel omavalitsustel. "Oluline on arendada infoallikaid ja jagada arusaadavat infot õigeaegselt kanalites, mis on uussisserändajate tarbimisharjumustega kooskõlas. Tervikuna tuleb kommunikatsioonialast koostööd arendada eelkõige kriisieelsel perioodil. Selle tarbeks on Siseministeerium arendamas kohanemis- ja lõimumisalast kommunikatsioonivõrgustikku saavutamaks olukord, kus Eestis elavad välismaalased on ühises, arusaadavas ja usaldusväärses Eesti kommunikatsiooni- ja inforuumis inimesed hästi kursis Eestis toimuvaga,“ selgitas Martin Tulit. 

„Tõesti suur rõõm oli kuulda tagasiside, et siin elavate välismaalaste hinnangul oli ülemaailmse tervisekriisi kontekstis Eestisse jäämine parim valik,“ kommenteeris uuringu tulemusi üks autoreist, kommunikatsiooniekspert Eneli Mikko.

Samas tulid tema sõnul välja ka murekohad, mida kriisijuhid ja kommunikatsioonikorraldajad peaksid arvestama. “Lisaks igapäevase eluolu ja piirangute infole, saab riik turvatunnet luua ka emotsionaalselt. Näiteks hirmud, mis avaldusid Eestis elavate välismaalaste seas eriolukorra ajal, varieerusid oluliselt ja seetõttu on operatiivse teavitustöö juures äärmiselt vajalik kriisiaegadel ka vaimsele heaolule tähelepanu pöörata,“ lisas Mikko. 

“Ingliskeelsete välismaalaste puhul tuli esile mure toimingute pärast, kuna üha enam suleti piirangute tõttu asutusi, teenuseid ja riigipiire. Lastega peredel oli emotsionaalselt raske leida viise laste aja sisustamiseks ning töö- ja koduelu tasakaalustamiseks. Keerulisema majandusliku taustaga riikidest pärit võõrtöölised tajusid eriolukorras aga suurimat ohtu oma töökoha kindluse osas. Eriti keeruline oli olukord neile, kelle majanduslikust toimetulekust sõltus terve perekond – sageli saadeti osa oma palgast ka sugulastele ning perele koduriigis, “ avab uuringu autor siinsete välismaalaste mõtteid. “Kommunikatsiooniga saame aga luua ühtsustunnet ja leevendada ka sisulisi probleeme ning peegeldada seda, et igaüks on oluline, olenemata etnilisest taustast,” tõi autor välja.

Uuringu viis läbi sõnumiagnetuur agentuur Akkadian OÜ. Uuringu rahastamist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti Teadusagentuuri projekti „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA)“ tegevuse „Teadmisepõhise poliitikakujundamise toetamine“ kaudu. Uuringu käigus intervjueeriti inglise ja venekeelseid erineva sotsiaal-majandusliku tausta ning päritoluriigiga uussisserändajaid üle Eesti ning viidi läbi veebiküsitlus, millele laekus vastuseid nii Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikelt kui ka üle 30 muu päritoluriigi esindajatelt.


Kommentaarid

Kommentaare 0
Ole esimene ja lisa oma kommentaar!