Koroonaviiruse pandeemial oli mullu tohutu mõju töökohtadele, mida jäi rohkem kui veerand miljardi võrra vähemaks, teatas esmaspäeval ÜRO, vahendab BNS. ÜRO Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) leidis, et tehtud töötundide arv vähenes mullusega võrreldes 8,8 protsenti. See on võrdne 255 miljoni täistöökohaga ning neli korda rohkem kui töökohti, mis kadusid 2009. aasta rahanduskriisi ajal. "See on olnud töö jaoks kõige rängem kriis alates suurest depressioonist 1930. aastatel," ütles ILO juht Guy Ryder ajakirjanikele videokonverentsil. Koroonaviiruse pandeemia on nakatanud kümneid miljoneid ja tapnud üle 2,1 miljoni inimese. Samuti on see laastanud maailmamajandust. ÜRO agentuur märkis, et pool kaotatud töötundidest tuli töökoha säilitanud inimeste lühendatud tööpäevade arvelt. Enneolematult palju kahanes aga ka tööhõive. Ametlik ülemaailmne töötuse määr tõusis 1,1 protsenti 6,5 protsendini ehk 220 miljoni inimeseni. Ryder märkis, et veel 81 miljonit inimest ei võtnud end töötuna arvele, vaid "langesid tööturult lihtsalt välja". "Nad kas ei saa töötada, sest pandeemiapiirangud või sotsiaalsed kohustused ei luba, või nad on loobunud töö otsimisest," ütles ta. "Seeläbi on nende talent, oskused ja energia kaotatud. Kaotatud nende perede, meie ühiskonna, meie kõigi jaoks." Töötundide kahanemise tõttu langes ülemaailmne sissetulek mullu 8,3 protsendi ehk 3,7 triljoni dollari võrra. See moodustab 4,4 protsenti maailma sisemajandus kogutoodangust (SKT). ILO hoiatas, et tööturu taastumise väljavaade on tänavu "aeglane, ebaühtlane ja ebakindel". Organisatsioon tõi välja ka kriisi ebaühtlase mõju maailma töölistele. Kui meeste lõikes langes tööhõive 3,9 protsenti, siis naiste lõikes langes see viis protsenti, kuivõrd naised töötavad tõenäolisemalt pandeemiast enim räsitud sektorites. Oluliselt halvemas olukorras on noored: 15-24 aastaste tööhõive kukkus 8,7 protsenti, võrreldes vanemate tööliste 3,7 protsendiga.
