Luminori peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul on koroonapandeemia mõju kinnisvaraturule möödas ja hindade langust enam oodata ei tasu. Peaökonomist märkis pressiteate vahendusel, et kinnisvaraturg käib majandusega sama sammu ja nii nägime mullu aprillis eriolukorra ajal, kuidas korterite tehinguaktiivsus kukkus järsult, langedes aastases võrdluses lausa 40 protsenti. Samas taastus tema sõnul tehinguaktiivsus koos majanduse paranemisega kolmandas kvartalis ja aasta viimases kvartalis ületas see uue kinnisvara toel aastatagust taset 10 protsenti. "Aasta lõpp oli erandlikult tugev ja siia andsid olulise panuse Harjumaa ja esmamüügid. Uute korterite osakaal eluruumide tehingutes kasvas neljandas kvartalis rekordilise 26 protsendini," ütles Palm pressiteate vahendusel. Palmi kinnitusel kasvab ka uute korterite hind teistest segmentidest kiiremini ning suureneb hinnalõhe Tallinna ja muude Eesti piirkondadega. Uute korterite tehingute maht langes mullu aprillis 27 protsenti – kogu turu tehingutemaht langes 40 protsenti –, mis Palmi hinnangul tähendab, et uued korterid on püsivama väärtusega. Korterite hind liigub tema sõnul kiiremini kui majade hind, kus ka ruutmeetri maksumus on soodsam kui korterites. Palmi sõnul on kinnisvaraturul taastumine tehinguaktiivsuses toimunud mõnevõrra kiiremini kui majanduses. "Hindade puhul ei toimunud sellist suurt langust, mida kevadel kartsime," märkis peaökonomist. Ta tõi välja, et selle üheks põhjuseks oli ka see, et majanduse seis enne koroonakriisi oli hea ja kinnisvara polnud enne kriisi ülehinnatud. "Tööturul suudeti halvem ära hoida, kuna riik lasi eelarve defitsiiti, toetas palku, pensionid kasvasid ning koomale ei tõmmatud ka riigi kulusid. See tähendas, et ligi kolmveerand peredest suutsid säilitada oma majanduslikku olukorda," selgitas Palm. Palmi kinnitusel kukkus koroonakriisiga eeskätt tehinguaktiivsus, aga hindu hoiti ning arendajad ei teinud odavmüüki. Tema sõnul läks septembrist müük jälle lahti ja ka laenumahud taastusid. Näiteks novembris oli Luminori andmetel kodulaenude maht 13 protsenti suurem kui aasta varem samal ajal; kogu kodulaenuportfelli maht on aasta baasil 6 protsendiga plussis. "Sarnast kerget kasvutrendi näeme täna ka Soomes ja Rootsis," ütles Palm ja ta tõi välja, et näiteks kahetoaliste uute korterite hinna aastakasv on teise ja kolmanda kvartali keskmisena püsinud ka Soomes plusspoolel, Helsingis ligikaudu 3,9 protsendi juures. Palm lisas, et pikem hinnatrend kinnisvaraturul on olnud stabiilset kasvav – detsembris maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2264 eurot, mis on ajaloo kalleim tase. Viimase kümne aastaga on seega Eesti korteriomandi keskmine ruutmeetrihind kosunud 630 eurolt ligikaudu 1518 eurole, mis teeb kasvuks 120 protsenti. Tallinnas on kinnisvara ruutmeetri hind kasvanud keskmisest 10 protsenti kiireminigi. Kui dekaad varem tuli ruutmeetri eest tasuda Tallinnas 960 eurot, siis nüüd pea 2200 eurot, mis teeb 130 protsenti hinnakasvu. Uue kinnisvara ruutmeetri hinnad küündivad 3000 euro kanti ja väljaspool Tallinna 2000 euro kanti. Saabunud aastale ette vaadates ütles Palm, et majandus pöördub tänavu langusest kasvule, kuid tööpuuduse mõningane kasv jahutab tarbijate kindlustunnet. Tööturu olukord paraneb Palmi hinnangul märgatavalt järgmise aasta teises pooles. "Selle aasta teine pool võib tulla kinnisvaraturul päris aktiivne, seda koos majanduse ja tarbijate kindlustunde paranemisega. Praegu inimeste hoiused kasvavad, säästetakse palju. Kuna kinnisvara pakkumine uute projektide edasilükkamise tõttu veidi vähenes, siis tähendab see hindade püsimist ja ka mõnevõrra kasvamist," ütles Palm.
