Luminori panga peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul võib tänavu koos majanduse elavnemisega oodata ka kütusehindade tõusu, kuid drastilist hinnahüpet pole tema vaates tarbijal siiski põhjust karta, vahendab BNS. Palmi sõnul on kütuse maailmaturuhinnad tänavu kõigest kerge kasvutrendiga. “Põhjuseks on asjaolu, et kui mullu vähenes koroonast tingitud majanduslanguse tõttu toornafta nõudlus ligikaudu 9 miljonit barrelit päevas, siis sel aastal näeme nõudluse taastumist vaid 2/3 mahus,” selgitas Palm pressiteates. Ta lisas, et järsku hinnakasvu piiravad nii koroonaviiruse teine laine kui ka suurtootjate vabad tootmisvõimsused. “Mõnevõrra kõrgemate kütusehindadega tuleb arvestada aasta teises pooles,” nentis ta. Palmi kinnitusel oli juba detsembris näha, et kütuseturul on ülepakkumine vähenemas ja seoses sellega praegused ehk spot hinnad kasvasid ning ületasid taas tulevikuhindasid, näiteks toornafta hindasid kuue kuu pärast. Brenti toornafta hind, mis kriisi ajal langes 30 dollarini, on nüüdseks tõusnud juba 55 dollarini barrelist, mistõttu kasvuruum on piiratud. Maailma majanduse taastudes on toornafta koos metallidega muutunud taas atraktiivseks varaklassiks, märkis Palm. “Tavaklient näeb tanklates, et soodsad hinnad on kadunud ja mõningase hinnatõusuga peab arvestama, kuid kiiret hinnapõrget pole vaja karta. Kiiret hindade kasvu leevendab mitmete suurtootjate, näiteks OPEC-i, soov oma tootmismahte tõsta,” selgitas ta, lisades, et turule lisandub nii USA kildnafta ja -gaasi pakkumist ning oma võimalust ootab lisaks mitmele OPEC-i liikmele toornafta ekspordi kasvatamiseks ka Iraan. Kõige konkurentsivõimelisem kütuseliik on Palmi sõnul madalama aktsiisimäära tõttu praegu diislikütus, mille soodsad hinnad hoiavad aga tagasi rohepööret autotööstuses ehk elektri- ja hübriidautode osakaalu kiiret kasvamist. “Ka Eestis vajab rohepöörde see nurk riigi tuge, eelkõige kiirlaadimistaristu väljaehitamisel,” sõnas Palm. Tema vaates on üks oluline küsimus rohepöörde kontekstis ka see, milliseks kujunevad heitmekvootide hinnad. “USA taasühineb Pariisi kliimaleppega ja selle aasta teema on ilmselt ka piiriülest konkurentsivõimet tagava maksuraamistiku ülevaatamine. See tähendab, et riikidele, kus kliimanõudeid ei täideta samade standardite järgi, lisanduvad maksud,” märkis ökonomist. Ta lisas, et kiireid muutuseid rohepöörde suunas oodata oleks liiast, kuid Palmi hinnangul on jää sulamas.