Eestis kasvas uute elektriautode müük mullu 4,5 korda

uudised.ee

Euroopa Liidus (EL) kasvas 2020. aastal uute elektriautode ja pistikhübriidide turuosa 10,5 protsendini; sealjuures kasvas Eestis uute elektriautode müük mullu 4,5 korda 360 sõidukini.

Lisaks kasvas Eestis pistikhübriide müük ligi neli korda ja uute hübriidautode müük 1,7 protsenti, teatas Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL).

Koroonaviiruse pandeemia räsis AMTEL-i teatel mullu kõige enam just bensiini- ja diiselautode turgu. Kui 2019. aastal oli bensiiniautode osakaal EL-is kogu müügist 58,9 protsenti, siis 2020. aastal vaid 47,5 protsenti. Diiselautode osakaal langes 2019. aastaga võrreldes veidi vähem, 29,5 protsendilt 28 protsendile.

Kui ainult fossiilset kütust kasutavate uute sõiduautode müük möödunud aastal langes, siis alternatiivkütustel uute sõiduautode müük ületas 2019. aasta tulemusi AMTEL-i hinnangul märkimisväärselt.

Näiteks kasvas elektriautode müük 2019. aastaga võrreldes üle kahe korra ja kokku müüdi EL-i riikides 2020. aastal 538 772 uut elektriautot. Üle poole miljoni läks kaubaks ka pistikhübriide, milliste müük kasvas 2020. aastal koguni üle 3,5 korra.

Samuti kasvas EL-is uute elektripõhiste hübriidautode turuosa, mis 2019. aastal oli 7,1 protsenti, aga 2020. aastal juba 11,9 protsenti. Üldse kokku müüdi eelmisel aastal üle 1,1 miljoni hübriidauto, mida oli 2019. aastaga võrreldes 59,4 protsenti rohkem.

Veidi langes ülejäänud kahekütuseliste (CNG, LPG, etanool) autode müük, milliseid müüdi 2020. aastal 18,1 protsenti vähem kui aasta varem.

Kokku oli kõigi alternatiivkütustel uute sõiduautode turuosa Euroopa Liidus möödunud aastal 24,5 protsenti ning Eestis oli kõigi alternatiivkütustel uute sõiduautode turuosa möödunud aastal 21,2 protsenti.

"Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtmine Euroopas suureneb kiiresti – 2020. aastal müüdud uutest sõiduautodest veerand kasutasid suuremal või vähemal määral kütuseks midagi muud, kui bensiini või diiselkütust," ütles AMTEL-i tegevjuht Arno Sillat pressiteates.

Ta tõi välja, et kui osa hübriide ja kahekütuselised autod on hinnatasemelt saavutanud bensiini- ja diiselmootoriga autode taseme, siis pistikhübriidi ja elektriauto puhul on vahe seni olemas.

"Kuna EL-is on poliitiline tahe transpordis tekkivaid heitmeid drastiliselt vähendada, siis on rakendatud jõuliselt erinevaid norme tootjatele ja teiselt poolt ka ostutoetusi," märkis Sillat ja lisas, et selle tulemusena loodetakse saavutada väikese heitmega ja süsinikdioksiidi (CO2) neutraalsete autode kiirem areng ning tehniline läbimurre mitmel suunal.

Kommentaarid puuduvad