Eesti Panga prognoosi järgi kiireneb tarbijahindade kasv eeloleva aasta jooksul järk-järgult ja aasta keskmine hinnakasv ulatub 1,4 protsendini, vahendab BNS. Statistikaameti teatel tõusid tarbijahinnad jaanuaris aastavõrdluses 0,2 protsenti. Energiahinnad odavnesid 2,5 protsenti, aga toiduained, sealhulgas alkohol ja tubakas, kallinesid 0,5 protsenti, teatas Eesti Pank. Eesti Panga ökonomisti Sulev Perti sõnul oli hinnakasvu taga peamiselt elektri 21-protsendine kallinemine, mis tõstis tarbijahindu 0,7 protsendi võrra. “Elektrihind oli Põhjamaade elektribörsil jaanuaris rohkem kui poolteist korda kallim kui eelmisel aastal samal ajal,” ütles ta. “Majapidamiste elektriarveid tõstis suurem elektritarbimine. Elektritarbimist on tänavu mõjutanud külm talv. Majapidamiste ja ettevõtete elektritarbimine kasvas jaanuaris seetõttu aastaga 9 protsenti,” lisas Pert. Perti sõnul on Eestis elektri tarbijahinnad väga heitlikud seetõttu, et hinnastatistika ei võta arvesse Eesti Energia fikseeritud hinnaga elektrilepinguid, vaid arvestab üksnes elektri börsihindade muutusi. “Jaanuaris olid mootorikütused veel märksa odavamad kui aasta tagasi, kuid alates eelmise aasta novembrist on naftahind maailmaturul tõusnud dollarites arvestades 26 protsenti. Veebruari alguses oli nafta hind juba 6 protsenti kõrgem kui aasta tagasi ning see kiirendab järgmiste kuude inflatsiooni,” ütles Pert. Nafta hinnatõusu taga on Perti sõnul ootused, et majanduskriis lõppeb vaktsineerimiste tõttu peagi, ent samal ajal ei plaani OPEC+ riigid naftatootmist märkimisväärselt suurendada. “Teenuste ja tööstuskaupade hinnad kallinesid aastaga vähesel määral, sest ka palgakasv on olnud aeglane ja majandus ei tööta täisvõimsusel,” märkis ökonomist. Teenuste hulgas on alates koroonakriisi algusest enim odavnenud majutusteenuste ja üürihinnad, mis langesid jaanuaris vastavalt 10 ja 9 protsenti. Samal ajal kallinesid ligikaudu kümnendiku võrra sotsiaalkaitse ja hambaravi.