Tartu ülikooli säästliku metsanduse teaduri Raul Rosenvaldi sõnul peab kliimamuutuste pidurdamiseks energiatootmises eelistama põletamisvabasid tehnoloogiaid ja arendama sobivaid lahendusi energia salvestamiseks. "Massiline puidupõletamine, mis ei arvesta süsiniku tagastusajaga ja toimub sageli madala, enamasti 30-protsendise kasuteguriga kateldes, hoopis võimendab kliimamuutusi. Lisaks süvendavad suurenenud raiemahud elurikkuse kadu," ütles Rosenvald BNS-ile. "Puidu kasutamisel energiaks sobib üksnes väikesemahuline puidutööstuse jääkide põletamine kohalikes koostootmisjaamades." "Puidutööstus vajab aga innovatsiooni, et leida paremat rakendust praegu põletatavale puidule. Näiteks kiirekasvulisest lepast võiks teha hoopis tooteid, mis pikka aega hoiavad süsinikku seotuna. Praegu kasutatakse leppa pea eranditult kütteks ja põletamise toetamine pärsib igasugust innovatsiooni," märkis Rosenvald. Ta lisas, et samale probleemile on korduvalt tähelepanu pööranud nii Euroopa teaduste akadeemiad kui ka Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere. Samuti on avaldatud paljude tippteadlaste allkirjadega pöördumisi. Siiski on toetusskeemist kasu saavate töösturite mõju poliitikutele nii suur, et midagi pole muutunud ei Eestis ega maailmas tervikuna. Mõni päev tagasi avaldasid rohkem kui 500 teadlast puidupõletamise toetamise kohta pöördumise, mis kandis pealkirja "Letter Regarding Use of Forests for Bioenergy". Kirjas seisab, et taastuvenergia kasutamise ja selle toetamise mõte peaks olema pidurdada CO2 sisalduse tõusu atmosfääris ning selle kaudu inimtekkelist kliimamuutust. "Juhin tähelepanu sellele, millest nimetatud pöördumine ei räägi, et ka sulfaattehnoloogiat, mis on tänapäeval peamine tselluloosi tootmise tehnoloogia, on ressurssi raiskav: üldjuhul põletakse üle poole paberipuidust tootmisprotsessi käigus," kommenteeris Rosenvald teadlaste kirja. Enam kui maailma 500 teadlast saatsid 11. veebruaril kirja EL-i, USA ja Jaapani administratsioonidele, kutsudes neid üles lõpetama süsinikuneutraalsuse sildi all toimuvat metsapuidu põletamist. Teadlased tõstsid enda kirjas esile bioenergiatööstuse tekitatud kahju kliimale ja elurikkusele, nõudsid metsapuidu põletamistoetusest ja muudest stiimulitest loobumist. Samuti palusid nad riigijuhtidel kaitsta ja taastada metsi, pidades silmas EL-i ja rahvusvahelisi kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärke. Bioenergia kasutust puudutav pöördumine adresseeriti USA presidendile Joe Bidenile, Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile, Euroopa Ülemkogu eesistujale Charles Michelile, Lõuna-Korea presidendile Moon Jae-inile ja Jaapani presidendile Yoshihide Sugale. Allakirjutanud majandus- ja teiste erialade teadlased tunnustasid riigijuhte ambitsioonikate eesmärkide eest saavutada USA-s, Euroopa Liidus, Jaapanis ning Lõuna-Koreas süsinikuneutraalsus aastaks 2050. "Metsa säilitamine ja taastamine peaks olema selle eesmärgi saavutamise põhivahend ja aitama samal ajal lahendada meie ülemaailmset bioloogilise mitmekesisuse kriisi. Kutsume teid üles mitte kahjustama nii kliimaeesmärke kui ka maailma bioloogilist mitmekesisust, liikudes energia tootmiseks fossiilkütuste põletamisest puude põletamisele," seisab kirjas. "Aastakümneid on paberi- ja puidutööstused tootnud kõrvalproduktidena elektrit ja soojust. Sellega ei ole kaasnenud täiendavaid raiemahte. Viimastel aastatel on aga tehtud ekslik otsus hakata langetama terveid puid ja suunata suurel hulgal tüvepuitu bioenergia saamiseks, vabastades süsinikku, mis muidu oleks jäänud salvestatuks metsadesse. Sellise täiendava metsalangetuse tulemus on süsinikuheitmete esialgne suur kasv ja süsinikuvõla tekitamine, mis suureneb aja jooksul, kui metsaraie bioenergia tootmiseks jätkub. Uute puude kasvatamine ja fossiilkütustest loobumine võib lõpuks selle süsinikuvõla tasuda, aga puude kasvamine võtab rohkem aega kui maailmal on kliimakriisi lahendamiseks alles jäänud. Nagu arvukad uurimused on näidanud, tõstab selline puidu põletamine soojenemist aastakümnetest sajanditeni. See peab paika ka siis, kui puit asendab sütt, naftat või maagaasi. Põhjused on kaalukad. Metsad salvestavad süsinikku – süsinik moodustab umbes poole kuiva puidu kaalust. Kui puud langetatakse ja puit põletatakse, siis läheb metsalangetuse ja puidu töötlemise käigus tavaliselt palju kaduma, tihti üle poole eluspuidust, enne kui seda saab kasutada energia saamiseks. Tulemuseks on süsiniku paiskumine atmosfääri fossiilkütuseid asendamata. Puidu põletamine ei ole süsinikutõhus, nii et puud, mida põletatakse energia saamiseks, paiskavad korstende kaudu õhku rohkem süsinikku kui fossiilkütused. Kokkuvõttes – iga puitu kasutades toodetud kilovatt-tunni soojuse või elektri kohta paiskub esialgu õhku kaks kuni kolm korda rohkem süsinikku kui fossiilkütuseid kasutades. Globaalse soojenemise süvenemine eelolevate aastakümnete jooksul on ohtlik. See soojenemine toob kaasa rohkem koheseid kahjusid suurema hulga metsatulekahjude, meretaseme tõusu ja äärmuslike kuumaperioodide näol. Ühtlasi tähendab see suuremat kestvat kahju, kuna liustikud ja igikelts sulavad kiiremini ning maailma ookeanid muutuvad kuumemaks ja happelisemaks. Neid kahjusid ei ole võimalik tagasi pöörata, isegi kui me eemaldaksime nüüdsest alates aastakümnete jooksul atmosfäärist süsinikku. Valitsuste jagatavad toetused puidu põletamiseks loovad kahekordse kliimaprobleemi, sest see vale tee asendab tõelisi süsiniku vähendamise lahendusi. Ettevõtted liiguvad fossiilenergia kasutamiselt puidu kasutamisele, mis aitab kaasa soojenemisele, selle asemel, et liikuda päikese- ja tuuleenergia kasutamisele, mis vähendaks soojenemist päriselt. Näiteks Jaapan ja Prantsuse Guajaana on pakkunud välja, et lisaks puidule tuleks elektri tootmiseks põletada ka palmi- või sojaõli. Nende kütuste tootmine nõuab palmi- ja sojatootmise laiendamist, mis toob kaasa tihkelt süsinikku täis troopiliste metsade raadamise ja nende metsade kui oluliste süsiniku salvestajate vähenemise. Tulemuseks on süsiniku sisalduse kasv atmosfääris. "Jätkusuutlikkuse standardid" metsa või taimsete õlide majandamiseks ei muuda neid tulemusi. Jätkusuutlik majandamine võimaldab metsalangetamisel maksta lõpuks tagasi süsinikuvõlad, aga see ei saa mõjutada aastakümneid või isegi sajandeid, mil soojenemine kasvab. Igasugune kasvav nõudlus taimsete õlide järele toob sama moodi kaasa globaalse surve suurema hulga metsade raadamiseks, mida tehakse juba niikuinii suureneva nõudluse tõttu toidu järele. On oluline, et riigid kannaksid vastutust maakasutuse muutusest tulenevate heitmete eest, kuid sellest ainuüksi siiski ei piisa, et muuta seadusi, mis käsitlevad puidupõletamist CO2-neutraalse tegevusena, kuna see ei muuda stiimuleid, mis on õigusaktidega tagatud elektrijaamadele ja tehastele puidu põletamiseks. Asjaolu, et riigid kannavad vastutust diislikütuse kasutamisest tekkivate heitmete eest, ei muutnud sama moodi seadust, mis julgustas veoautosid põletama rohkem diislit eksliku teooria alusel, mille kohaselt on diisel CO2-neutraalne. Mõlemad lepingud, mis kujundavad riiklikke kliimakohustusi, ning iga riigi õigusaktid, mis neid ellu rakendavad, peavad arvestama kliimamõjudega, mida neis sisalduvad tegevused põhjustavad. Teie edasised otsused on olulise tähtsusega maailma metsade tulevikku silmas pidades, sest kui maailmas toodetaks vaid 2 protsenti energiat lisaks puitu kasutades, tuleks kommertseesmärkidel tehtavat raiet kahekordistada. Juba on olemas kindlaid tõendeid selle kohta, et suurenenud bioenergia kasutamine Euroopas on toonud kaasa suuremad raiemahud. Sellised lähenemised loovad ka mudeli, mis julgustab troopikas asuvaid riike rohkem metsa langetama – mitmed riigid on juba lubanud seda teha –, õõnestades seeläbi üleilmselt kinnitatud metsalepetes paika pandud eesmärke. Sellise kahju vältimiseks peavad valitused kaotama juba olemasolevad toetused ja muud soodustused nii kodumaise kui ka mujalt toodud puidu põletamisele. Euroopa Liit peab lõpetama biomassi põletamise käsitlemise CO2-neutraalse tegevusena oma taastuvenergia standardites ning heitkogustega kauplemise süsteemis. Jaapan peab lõpetama puidupõletamise subsideerimise elektrijaamades. Ning USA peab vältima biomassi käsitlemist CO2-neutraalsena või süsinikuvaesena ajal, mil uus administratsioon on kujundamas kliimareegleid ning loomas stiimuleid vähendamaks globaalset soojenemist. Puudest on kliimale ning elurikkusele rohkem kasu elusalt kui surnult. Selleks et oleks võimalik täita tulevasi CO2-neutraalsust puudutavaid eesmärke, peaksid teie valitsused tegema tööd selle nimel, et metsi säilitada ning taastada, mitte neid põletada." Teadlaste pöördumine ripub üleval paljudel teaduslehekülgedel, teiste seas ka näiteks Woodwelli Kliimauuringute Keskuse omal: www.woodwellclimate.org/letter-regarding-use-of-forests-for-bioenergy
