Eesti inimesed on Euroopa elanikest sagedami kokku puutunud vägivallkaga, samas on Eesti inimesed vähem altimad vägivallajuhtumisse sekkuma kui eurooplased keskmiselt, selgub uuringust. Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet avaldas ohvrite uuringu raporti, mille kohaselt esineb vägivalda ja ahistamist üle Euroopa rohkem kui ametlik statistika seda näitab, inimesed ei anna nendest juhtumitest teada ja kõrvalseisjad ei julge sekkuda, edastas justiitsministeerium. Raporti näol on tegemist esimese üleeuroopalise kuriteoohvriks langemise teemalise uuringuga, mille tulemused on mõeldud andma suuniseid, kuidas lihtsustada kuriteost teatamist ja tagada ohvrite õiguste kaitse ning kuidas aidata riikidel ohvreid toetada. 29 riigis läbiviidud uuringus osales 35 000 vastaja hulgas ka 1067 eestlast, keda küsitleti veebi teel. Euroopas puutus uuringule eelnenud viiel aastal füüsilise vägivallaga kokku üheksa protsenti ehk umbes üks inimene kümnest ja eelnenud aastal kuus protsenti ehk umbes üks inimene kahekümnest. Eesti paistis silma riigina, kus oli füüsilist vägivalda kogetud kõige rohkem – viie aasta jooksul puutus füüsilise vägivallaga kokku 18 ja viimase 12 kuu jooksul kümme protsenti inimestest. Sarnane füüsilise vägivallaga kokkupuutumise tase oli näiteks Soomes, vastavalt 16 ja kümme protsenti. Veidi väiksem tase oli Leedus ja Lätis, vastavalt 14 ja seitse protenti ning Rootsis, vastavalt 11 ja kuus protsenti. Justiitsminister Maris Lauri sõnul on nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt üheks suurimaks probleemiks see, et ohvrid ei anna juhtunust teada ja jäävad seetõttu kahetsusväärselt hiljaks abi saamisega. „Täna kuriteoohvrite päeval on oluline meelde tuletada, et kannatanul on õigus väärikale ja lugupidavale kohtlemisele. Kahjuks tunnevad ohvrid nii meil kui ka Euroopas jätkuvalt, et neil on raske ennast kuuldavaks teha ja saada abi, milleks neil on õigus,“ sõnas Lauri. Uuringu kohaselt on viimase viie aasta jooksul füüsilist vägivalda kogenud inimestest politseile kas ise või läbi kellegi teise teatanud vaid 30 protsenti ja politseisse ei teatanud 64 protsenti. Politseisse teatamise määr on riigiti väga erinev, raporti kohaselt asetseb seal Eesti madalama määraga riikide hulgas. Kõrgeim oli teatamise määr Prantsusmaal – 40 protsenti ja Saksamaal 37 protsenti. Eestis oli vastav näitaja 13 protsenti. Eestist madalam on see vaid Kreekas ja Soomes, vastavalt 12 ja ühekas protsenti. Ka selgus uuringust, et Eestis ollakse võrreldes Euroopa keskmisega vähem valmis tänaval märgatud vägivalda isiklikult sekkuma. Suurem erinevus ilmnes paarisuhtevägivalla juhtumites: kui Euroopas oldi 54 protsendil juhtudest valmis isiklikult paarisuhtevägivalda sekkuma, siis Eestis oli see näitaja 37 protsenti. Kõrvalseisja valmisolek parisuhtevägivallast politseisse teatada oli aga Eestis Euroopaga peaaegu samal tasemel. „On väga oluline, et ühiskonnas tervikuna oleks valmisolek kellegi ohvriks langemise korral sekkuda ja teadmine, et seda saab teha ka läbi nõuandetelefonide, tugiteenuste. Kunagi varem ei ole Eestis olnud nii palju ohvritele mõeldud tugiteenuseid, sealhulgas näiteks ohvriabi kriisitelefon 116 006 ning lasteabitelefon 116 111, mis aitavad ohvrikslangemise korral olukorrast võimalikult toetatuna väljuda,“ ütles Lauri.
