Peapiiskop Urmas Viilma märkis kolmapäeval Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus iseseisvuspäeva puhul peetud jutluses, et ühiskonnas tuleb tunnistada eriarvamusi ja pingutada kootöö nimel. Viilma sõnul oleks igal juhul vaja usaldusväärset hinnangut, kui hästi on läinud Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis sõnastatud ideaali ehk eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise tagamise hoidmise ja saavutamisega. Tema sõnul pole aga kindlasti poliitikud seda õiged hindama. „Igal uuel valitsusel on alati loomupärane kiusatus pidada lahkunud juhtkonna tegutsemisperioodi hämarate tegude ajastuks, et oma töö algust kutsuda valgustusaja saabumiseks,“ ütles ta, lisades, et teadmistepõhiselt võib väita, et planeedi ajaloos ei ole jäänud siiski ükski päikesetõus ilma loojanguta ja vastupidi. „Elu peab kestma ühtviisi edasi nii ühel kui teisel ajal. Inimesed vajavad püsivat hoolt, tuge ja juhatust nii päeval kui öösel. Nõnda peab ka Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine olema kestlikult tagatud nii päevatõusu kui -loojangu tingimustes,“ rõhutas Urmas Viilma. „Enne kui hakata astuma järgmist 30 aasta pikkust sammu meie maa ja rahva ajaloos, tuleks korraks peatuda, saavutusi ära märkida, vigu tunnistada, uusi sihte seada ja alles seejärel parandatud meelaga üheskoos edasi minna.“ Peapiiskop ütles, et kui on soov leevendada ühiskonna polariseerumist ja ravida erinevates ühiskonnagruppides tekkinud traumasid, peavad kõik üksteise eriarvamusi tunnistades pingutama koostöö, rahuliku ühiselu ja turvatunde nimel. „Lõpuks, peame koosmeelselt keskenduma Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamisele teadmisega, et kellelegi meist pole antud eriõigust lülitada kedagi teist mistahes eritunnustest lähtuvalt väljapoole ühiskonna nähtamatut piirjoont.“ Viilma osutas mitmetele erimeelsusi tekitanud teemale, näiteks sellele, millist kodust keelt räägitakse; millist erakonda valitakse; millist jumalat usutakse; millises tähtkujus ollakse sündinud; mitut vikerkaare värvi tajub silm; mitmele pensionisambale ehitatakse oma vanaduspõlv; kas kaevandatakse kivisütt, bitcoine või püütakse tuult; vaktsineeritakse või ei vaktsineerita; ollakse kõigesööja või vegan; elatakse või ei elata kaasa Ott Tänakule ning kantakse kübarat pükste või seelikuga. „Mida küpsemaks me riigi ja rahvana saame, seda julgemad oleme oma isiklikke huvisid, maitset, eelistusi ja soove teistele peale suruma. See tähendab samas, et üha rohkem oleme üksteisele võlgu headuses ja armastuses," ütles peapiiskop Viilma.
