Eesti Panga ökonomisti Raido Kraaviku sõnul soosib pangalaenu võtmist eluaseme soetamiseks küllaltki soodne laenuhind. "Elukondlik kinnisvaraturg on erakordsele ajale hästi vastu pidanud. Tehinguaktiivsus on taastunud ja ka keskmine tehinguhind kasvanud. Kevadise eriolukorra piirangud vähendasid võimalusi tehinguid läbi viia ning osa neist lükati edasi," ütles Kraavik pressiteate vahendusel. Tema sõnul hindasid ka pangad kevadel eluasemelaenu soovijaid suurema ettevaatlikkusega. "Praeguseks on eluasemeturg aga taas kasvama hakanud. Sarnaseid suundumusi on näha mitmeski teises Euroopa riigis," märkis ökonomist. Jaanuaris sõlmiti uusi eluasemelaenulepinguid 115 miljoni euro väärtuses ehk 24 protsenti enam kui aasta varem. "Jätkus juba eelmise aasta lõpus alanud aktiivne eluasemelaenude taotlemine," selgitas Kraavik. 2020. aasta neljandas kvartalis sõlmiti lepinguid keskmiselt 125 miljoni euro väärtuses kuus ehk aasta varasemast 14 protsenti rohkem. Pankade eluasemelaenuportfell on aastaga suurenenud 7 protsenti. "Laenulepingute elavnenud sõlmimise taga võib osaliselt olla kevadel edasilükatud ostuotsuste kuhjumine," nentis ökonomist. "Samuti on juba mitu aastat kestnud kiire pangahoiuste kasv parandanud võimekust eluaset soetada. Jaanuaris kiirenes hoiuste aastakasv 15 protsendini," tõi Kraavik välja. Ta selgitas, et hoiuste kasvu jätkumist on toetanud koroonakriisi eripära – see on küll tugevasti pitsitanud näiteks turismivaldkonnas töötavaid inimesi, kuid paljudes teistes valdkondades on majanduslik löök olnud Kraaviku hinnangul tagasihoidlikum. "Laenutehingute arvu kõrval on tõusnud ka keskmine eluasemelaenu summa, mis on jõudnud 94 000 euroni. See peegeldab nii kinnisvarahindade kasvu kui ka seda, et suurenes uute eluasemetega tehtud tehingute osakaal – viimasel kolmel kuul keskmiselt 27 protsenti kõikidest korteritehingutest," tõi ökonomist välja. Tema sõnul on selle põhjuseks mitmete enne kriisi alustatud arenduste valmimine. "Ettevaates võib uute eluasemetega tehtavate tehingute hulk aga ajutiselt väheneda, kuna osade arenduste alustamine lükati koroonakriisi alguses edasi," märkis Kraavik. "Lisaks üldiselt madalatele intressimääradele on pankade küsitav keskmine intressimarginaal viimastel kuudel pisut alanenud. Jaanuaris oli tagatisega uute eluasemelaenulepingute keskmine intressimäär 2,2 protsenti ehk 0,2 protsendi võrra madalam kui aasta varem," ütles ökonomist. Ta tõi välja, et eluasemelaenude head kättesaadavust ilmestab seegi, et varasemast rohkem on väljastatud laene, mille laenusumma on tagatise väärtuse suhtes (LTV) küllaltki kõrge ehk 85–90 protsenti. "Varem väljastatud eluasemelaenude kvaliteet on püsinud väga hea. Üle 60 päeva tagasimaksetähtaega ületanud eluasemelaenud moodustavad vaid 0,2 protsenti eluasemelaenuportfellist," märkis Kraavik.
