Eesti Panga ökonomisti Sulev Perti sõnul oli veebruari 0,6-protsendise hinnakasvu taga peamiselt energiahind, ülejäänud tarbijakorvi kallinemine püsis aeglane. "Elektrihind kasvas aastaga 27 protsenti ja tõstis inflatsiooni 0,9 protsendipunkti võrra. Elektri börsihind oli veebruaris külma ilma tõttu Eesti viimase kümne aasta kõrgeimal tasemel," ütles Pert pressiteate vahendusel. Ta tõi välja, et kuna süsinikdioksiidi kõrge kvoodihind pärsib elektri tootmist põlevkivist, ostab Eesti elektrit sisse Põhjamaadest. "Turud ootavad elektri börsihinna langemist suve alguseks," märkis ökonomist. "Kuna energiahindade osakaal on meie tarbijakorvis suurem kui euroala riikides keskmiselt – vastavalt 12 protsenti ja 9 protsenti –, siis elektri- ja naftahinna kõikumine on Eestis palju tuntavam," nentis Pert. Tema hinnangul langesid toiduainete hinnad veebruaris aastaga vähe. "Ette vaadates tuleb siiski märkida, et toiduainete hinnakasv maailmaturul pole veel Euroopa Liidu siseturule jõudnud ja toiduainete hinnatõus võib alles ees seista," tõdes Pert. "Sisemaine hinnasurve püsib Eestis suhteliselt nõrk, sest palgakasv on aeglustunud ja majandus ei tööta täisvõimsusel. Teenuste hinnakasv kiireneb teisel poolaastal, kuid viiruse kiire levik võib seda mõnevõrra edasi lükata. Eesti Pank prognoosib 2021. aastaks 1,4-protsendist inflatsiooni," ütles ökonomist. Statistikaamet teatas reedel, et tarbijahinnaindeks tõusis veebruaris võrreldes jaanuariga 0,9 protsenti ning võrreldes eelmise aasta veebruariga 0,6 protsenti.
