Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule märkis esmaspäevasel pressikonverentsil COVID-19 leviku olukorra kohta Eestis, et nädalavahetuseks saavutati kolm negatiivset rekordit. "Meil pole olnud õnneks päeva, kus haiglaravi oleks vajanud 100 inimest, kuid oleme olnud väga lähedal sellele. Esmakordselt on haiglaravi vajamas 626 inimest tänasest. Kui vaadata viimase ööpäeva numbreid, siis 63-st haigestunust, kes hospitaliseeriti on 46 põhja regiooni haiglates ning lõviosa neist Harjumaalt," ütles Sule Sule sõnul saab prognoosi järgi öelda, et see ei ole lagi. "Tegeleme aktiivselt täiendava tööjõu värbamisega. Igal haiglal on see natuke omamoodi, mis on mõistetav. Väljakutse hakkama saada on tõsine," nentis ta. Terviseameti nakkusosakonna juhataja Hanna Sepp märkis, et eelmisel nädalal jõuti 9750 haigestumiseni nädalas. "Juurdekasv on 22 protsenti ja see näitab üleriigilist epideemilist levikut," ütles Sepp. Suuremad haigestumised on tema sõnul Saaremaal, Harjumaal, Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal ja veidi madamal tasemel teistes maakondades ja ka Lõuna-Eestis. "Haigestunute vanuselises jaotuses on kõige suurem haigestumus 15-30-aastaste hulgas ehk suurim just selles grupis, kus on kõige rohkem sotsiaalseid kontakte," nentis ta. Sepp märkis, et praeguseks tuvastatud 178 UK-tüvega juhtu ja üheksa LAV-i tüvega juhtu. "UK-tüve levik on püsiv, kuid see pole süüdi sellest, et nii palju on haigestumus tõusnud," selgitas ta. "Enim on nakatumisi pereringis ja tööl ja enamlevinud nendes kollektiivides, kus puudub kaugtöö tegemise võimalus. Teadmata nakatumiste osakaal on jäänud 30 protsendi juurde," ütles Sepp. Sepa sõnul on olukord väga tõsine ja nakatuda võib igal pool. "Väga ouline on, et peetaks kinni piirangutest," ütles Sepp. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik nentis, et vaja on tegeleda samal ajal mitme asjaga ehk nakatumise allatoomisega, testimisega ja sekveneerimisega. "Kõigi kolme väljakutsega me tegeleme. Samas on selge, et üheski osas pole tipphetk käes. Tööd jagub ja kriis kestab kindlasti veel kuid," märkis ta. Kiige sõnul on seetõttu vältimatult vajalik lisaeelarve koostamine. "Oleme kaardistanud ka võimalikke lisaressursse. Tervishoiusektor, kuhu pole võimalik kutsuda inimesi tänavalt appi. Oleme suhelnud ka tervisekõrgkoolidega, meditsiinijuhiga, kaardistamaks viimaste aastate õetudengeid, et oleks võimalik Covid-19 osakonnas panustada. Tean, et Tartu ülikool on omaltpoolt samamoodi siin ette valmistamas, kuidas tudengeid ravitöösse kaasata," rääkis Kiik. "Ma ei väsi kordamast, et haiglaravi vajavaid inimesi on Eestis palju. Haiglatel pole võimalik öelda, et tänasest me tegeleme ühe haigusega. Haiglad peavad suutma tegeleda nii pandeemiaga kui ka muude tervisehädadega inimestega," ütles Kiik Tühista Δ Kommenteeri Kommentaarid puuduvad