Suur küsimus! Miks ei kasutata Eestis koroonaviiruse tuvastamiseks antigeeni kiirteste?

uudised.ee

Koroonaviirus vohab Eestis enneolematu hooga ning nakatumisnäitajate poolest oleme Euroopas teisel kohal. Epideemia peatamiseks oleks mõistlik kasutada kõiki võimalusi, üheks neist antigeeni kiirtestid, mis viimastel nädalatel aktiivselt kasutusel ka mujal Euroopa riikides. Paraku kehitavad Eesti ametnikud õlgu ja võimaluste otsimise osas kriisist väljumiseks ollakse pigem passiivsed.

Antigeeni kiirtesti puhul võetakse proov täpselt samamoodi kui traditsiooniline koroonatesti puhul ehk proov võetakse pulgaga ninaneelust. Ainsaks erinevuseks on, et kui tavalise testi puhul on vastus teada alles järgmisel päeval, siis kiirtesti puhul ilmneb tulemus kohe. 

Nii saab praegu igaüks näiteks Tallinna Lennujaamas enne reisi 49 euro eest end kiirelt testida. Tuleb välja, et tegelikult on kiirtestid aga palju odavamad.

“Need maksavad umbes 5-6 eurot ja lähevad veelgi odavamaks,” on Eestis kiirtestide startupi Certifcu käima tõmmanud Liis Narusk veendunud.

Just kiire ja regulaarne testimine on teadlaste sõnul äärmiselt oluline, et pandeemiale piir panna. Nii oleksid kiirtestid näiteks heaks võimaluseks koolid avatuna hoida. Kui koolipäeva alguses kõik lapsed ära testida, saab nakkusohtlikud õpilased teistest koheselt ka eraldada ja mingit vajadust distantsõppel olla ei oleks. 

“Meie, kes me keelame nende testide turustamise, kui ta ei vasta nõuetele, ei saa minna ja eelistada ühte ettevõtet ja öelda talle, palun tule Eesti turule,” põhjendab Terviseameti medisiiniseadmete osakonna juhataja Tagne Ratassepp, miks riik ise aktiivselt ei otsi uusi lahendusi.

“Test peab olema mitte ainult lihtne ja kiire, vaid eeskätt täpne ja usaldusväärne,” põhjendab tervise- ja tööminister Tanel Kiik, miks eelistab laustestimist vältida.

“Kõige nakkusohtlikumas perioodis, kus inimesel viirust on kõige rohkem, siis see kiirtest on isegi kuni 97% tundlik,” selgitab Confido kliiniline juht Andreas Abel, kelle sõnul on kiirtestid piisavalt usaldusväärsed ja ei anna tegelikult enamjaolt valepositiivseid ega valenegatiivseid tulemusi.

Kas õigus on ametnikel või teadlastel ja kas peaksime Euroopast õppust võtma kiirtestide asjus, selgub “Laseris” täna õhtul kell 20:30!

Koroonaviirus vohab Eestis enneolematu hooga ning nakatumisnäitajate poolest oleme Euroopas teisel kohal. Epideemia peatamiseks oleks mõistlik kasutada kõiki võimalusi, üheks neist antigeeni kiirtestid, mis viimastel nädalatel aktiivselt kasutusel ka mujal Euroopa riikides. Paraku kehitavad Eesti ametnikud õlgu ja võimaluste otsimise osas kriisist väljumiseks ollakse pigem passiivsed.

Antigeeni kiirtesti puhul võetakse proov täpselt samamoodi kui traditsiooniline koroonatesti puhul ehk proov võetakse pulgaga ninaneelust. Ainsaks erinevuseks on, et kui tavalise testi puhul on vastus teada alles järgmisel päeval, siis kiirtesti puhul ilmneb tulemus kohe. 

Nii saab praegu igaüks näiteks Tallinna Lennujaamas enne reisi 49 euro eest end kiirelt testida. Tuleb välja, et tegelikult on kiirtestid aga palju odavamad.

“Need maksavad umbes 5-6 eurot ja lähevad veelgi odavamaks,” on Eestis kiirtestide startupi Certifcu käima tõmmanud Liis Narusk veendunud.

Just kiire ja regulaarne testimine on teadlaste sõnul äärmiselt oluline, et pandeemiale piir panna. Nii oleksid kiirtestid näiteks heaks võimaluseks koolid avatuna hoida. Kui koolipäeva alguses kõik lapsed ära testida, saab nakkusohtlikud õpilased teistest koheselt ka eraldada ja mingit vajadust distantsõppel olla ei oleks. 

“Meie, kes me keelame nende testide turustamise, kui ta ei vasta nõuetele, ei saa minna ja eelistada ühte ettevõtet ja öelda talle, palun tule Eesti turule,” põhjendab Terviseameti medisiiniseadmete osakonna juhataja Tagne Ratassepp, miks riik ise aktiivselt ei otsi uusi lahendusi.

“Test peab olema mitte ainult lihtne ja kiire, vaid eeskätt täpne ja usaldusväärne,” põhjendab tervise- ja tööminister Tanel Kiik, miks eelistab laustestimist vältida.

“Kõige nakkusohtlikumas perioodis, kus inimesel viirust on kõige rohkem, siis see kiirtest on isegi kuni 97% tundlik,” selgitab Confido kliiniline juht Andreas Abel, kelle sõnul on kiirtestid piisavalt usaldusväärsed ja ei anna tegelikult enamjaolt valepositiivseid ega valenegatiivseid tulemusi.

Kas õigus on ametnikel või teadlastel ja kas peaksime Euroopast õppust võtma kiirtestide asjus, selgub “Laseris” täna õhtul kell 20:30!

Kommentaarid puuduvad