Majandus- ja taristuministri Taavi Aasa hinnangul on biomass, kui kasutada metsa mõistlikult, jätkusuutlikult ning elurikkust hoides, hea ja säästev taastuvenergiaallikas, vahendab BNS. Eesti koos teiste Euroopa metsarikaste riikidega ärgitab Euroopa Komisjoni muutma nende vaates taastuvenergia püüdlustele vastukäivat akti, et ka edaspidi võiks kasutada säästva metsamajandamisega saadud biomassi taastuvenergiaallikana, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM). “Metsarikastes riikides mängib metsamajandus ja puidutööstus tervikuna suurt rolli,” ütles Aas, selgitades, et metsatööstus annab tööd ligikaudu 34 000 inimesele, seda enamasti just maapiirkondades, ning metsatööstus panustab sisemajanduse koguprodukti 9,7 protsenti. Kümne riigi ühiskirjas finantsteenuste volinikule Mairead McGuinnessile soovivad Eesti, Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Ungari, Sloveenia ja Slovakkia, et kõiki säästlikke tahkeid, gaasist ja vedelaid bioenergia kütuseid tuleb näha rohekütusena ka Euroopa rahandust puudutavas ehk taksonoomia delegeeritud aktis. “Kõik Euroopa riigid pingutavad kliimaneutraalsuse suunas vastavalt oma riigi ressurssidele ja asukohale. Metsarikastes riikides on biomass tõendatud säästliku roheenergia osa, mis panustab ka varustuskindlusesse, et lõpetada fossiilsete kütuste kasutamine,” toonitas Aas. MKM-i teatel ütleb kõnealune taksonoomia määrus praegu, et kõik taastuvenergia vormid, milles on kokku lepitud taastuvenergia direktiiviga, tuleb lugeda energiaks, mis panustab märkimisväärselt kliimamuutuste vastasesse võitlusse. “Paraku sama dokument bioenergia kohta seda ei ütle, vaid nimetatakse biomassi kasutamist üleminekutegevuseks. On oluline, et Euroopa energiapoliitikat kujundataks energia- mitte rahandusvaldkonna põhimõtetega,” märkis Aas. MKM-i teatel ei plaani Eesti bioenergia kasutamist kliimaeesmärkide täitmiseks suurendada, vaid säilitada samal tasemel. Eesti näeb energiapoliitika eesmärkide täitmisel suurt rolli hoopis tuule- ning päikeseenergial, mille tootmismaht peab aastaks 2030 vähemalt neljakordistuma. Bioenergia võimaldab ministeeriumi sõnul juhitava iseloomuga tehnoloogiate kasutust ning aitab vältida fossiilkütuste kasutamist perioodidel, kui tuule- ja päikeseenergia ei kata tarbimisnõudlust. Ühispöördumine on kooskõlas riigikogu muudetud biomassi seisukohaga.