Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul seisavad Eesti majandusel ja ühiskonnal tervikuna ees rasked lähikuud, kuid pikem vaade peaks olema siiski positiivsem. “Positiivse väljavaate realiseerumise eelduseks on aga elanikkonna kiire vaktsineerimine ja viiruse leviku kontrolli alla saamine – seda nii meil, kui ka teistes riikides,” ütles Mertsina pressiteate vahendusel. “Jaanuaris kasvas kaupade eksport Eestist aastases võrdluses 4 protsenti, Eestis toodetud kaupade eksport isegi 6 protsenti,” märkis Mertsina, tõdedes, et kaupade eksport Eestist on suurenenud juba viis kuud järjest. Ta tõi välja, et nagu varasematel kuudel, olid ka jaanuaris suurima mõjuga õlitoodete ning elektroonika ja elektriseadmete väljaveo tugev kasv. “Ilma nende kaupadeta oleks kaupade eksport olnud ligi 1-protsendises languses,” märkis peaökonomist, lisades, et suurema positiivse mõjuga ekspordi kasvule oli veel väetiste, maismaatranspordivahendite osade ning puittoodete väljavedu. “Seevastu, kõige enam pidurdas ekspordi kasvu teravilja väljaveo langus. Seda mõjutas peamiselt teravilja ekspordi vähenemine Türgisse. Eesti teravilja eksport vähenes juba kolmandat kuud järjest,” nentis Mertsina. Ta märkis, et kui kaupade ekspordist jätta välja kolm eelpoolnimetatud kaubagruppi – õlitooted, elektroonika ja elektriseadmed ning teravili –, oleks jaanuaris kaupade eksport Eestist suurenenud ligi 2 protsenti. “Seega mõjutavad üksikud kaubad ekspordi kogupilti väga palju,” toonitas peaökonomist. Mertsina sõnul oli ligi kolmveerand ekspordi kasvust jaanuaris Ameerika Ühendriikide (USA) suunal, millest omakorda ligi kolmveerand oli seotud elektroonika ja elektriseadmete väljaveoga. “Kokkuvõttes tuligi ligi pool kogu ekspordikasvust USA-sse veetud elektroonika ja elektriseadmetest,” märkis ta. “Seega – nii nagu varasematel kuudelgi – ei olnud ka jaanuaris tugev ekspordikasv laiapõhjaline. USA-le järgnesid Singapur, Holland ja Rootsi. Singapuri ja Hollandisse suurenes enim õlitoodete väljavedu, Rootsi aga puittooted, kokkupandavad palkmajad,” tõi peaökonomist välja. Tema sõnul vähenes kõige enam eksport aga Soome, Türki ja Taani. “Soome on eksport Eestist vähenenud juba pikemat aega. Jaanuaris olid languse taga peamiselt elektroonika ja elektriseadmed ning mööbel ja kokkupandavad palkmajad. Türgi suunal aga, nagu juba mainitud, teravili,” ütles Mertsina. “Jaanuaris näitas Eesti tööstussektori tootmismaht tagasihoidlikku 1-protsendist kasvu. Samal ajal jätkas jaekaubandus tugeva, 7-protsendise kasvuga. Tööstussektori kasvu taga oli energiatootmise 33-protsendine kasv, kuid töötleva tööstuse tootmismaht jäi aastatagusega võrreldes samale tasemele,” märkis peaökonomist. Ta tõi välja, et viimase viie aastaga on jaekaubanduse maht kasvanud keskmiselt ligi 3 protsenti, töötleva tööstuse tootmismaht aga 2 protsenti. “Majutatute arv oli jaanuaris jätkuvalt tugevas languses, vähenedes 57 protsenti. Sealhulgas oli välisturiste 92 protsenti vähem kui aasta tagasi. Viimase 11 kuu jooksul on majutatud inimeste arv vähenenud 55 protsenti, välisturistide arv aga 80 protsenti,” lisas Mertsina. “Sel aastal kehtestatud uued piirangud mõjutavad – kas täielikult või osaliselt – ligikaudu 14 protsenti Eesti majandusest. Jaekaubandusest jääb piirangute ajal käibe järgi avatuks ligi kaks kolmandikku,” märkis peaökonomist. Tema hinnangul mõjutab koos eelmisest aastast üle kanduvate negatiivsete mõjudega transpordi- ja turismisektorile pandeemia ja sellega seotud piirangud otseselt praegu ligukaudu veerandit Eesti majanduses loodud lisandväärtusest. “Mis aga ei tähenda, et kogu see osakaal tingimata langusesse läheb. See on vaid otsene mõju. Surve all on ka negatiivse mõju all olevate tegevusalade tarneahelad,” selgitas Mertsina. “Samas, on välisnõudluse seis nii praegu kui lähikuudel oluliselt parem, kui aasta tagasi. Samuti on Eestis selliste tegevusalade osakaal, mille lisandväärtuse kasv peaks lähiajal kas taastuma või mille kasv jätkuma, suurem, kui nendel tegevusaladel, kus lisandväärtus langeb,” nentis peaökonomist. Mertsina tõi välja, et Eesti suuremate kaubanduspartnerite kaupade impordilangus on jõudsalt taandunud ning Lätis ja Leedus see isegi kasvab. “Euroala, kuhu läheb ligi pool meie kaupade ekspordist, majandusaktiivsust iseloomustav ostujuhtide indeks näitab viimasel neljal kuul langust, mis omakorda viitab nõrgemale välisnõudlusele,” märkis ta. “Vaatamata sellele oli Eesti kaupade ekspordi kasv möödunud aasta sügisel väga tugev, mis võimaldas töötleva tööstuse langusel kiiresti taanduda. Maailmakaubandus on taastumas ning nii USA kui Hiina ostujuhtide indeksid näitavad nende majandusaktiivsuse paranemist. Vaktsiinide turule toomine ja vaktsineerimine parandavad kindlustunnet, mis on väga oluline,” toonitas Mertsina. Peaökonomisti sõnul paranes veebruaris enamike Eesti majandussektorite kindlustunne, sealhulgas tööstussektori ootused tootmis- ja ekspordimahtude kasvu kohta. “Küll aga võime rangete piirangute kehtestamise järel näha kindlustunde nõrgenemist ning kasvuväljavaate halvenemist jaekaubanduses ja teenuste sektoris,” nentis Mertsina.