Omavalitsustel on suured ootused EL-i uue eelarveperioodi toetusmeetmetele, sest need annaksid võimaluse suunata Euroopa finantse väiksematesse piirkondadesse ja vältida seega ääremaastumist. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt eraldatakse Eestile perioodiks 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika toetusi 3,37 miljardit eurot. Toetuste kasutamisel saab olema kuus eesmärki: nutikam Eesti, rohelisem Eesti, ühendatum Eesti, sotsiaalsem Eesti, inimestele lähedasem Eesti ja õiglane üleminek, teatas linnade ja valdade liit (ELVL). “Eesti linnad ja vallad soovivad osa saada Euroopa uue toetusperioodi võimalustest. Meetmed annaksid võimaluse suunata Euroopa raha väiksematesse piirkondadesse, et vältida ääremaastumist ja parandada elukeskkonda läbi infrastruktuuri- ja teenustetasemete ühtlustamise, seda alates info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnast kuni sotsiaalteemadeni välja. Samal ajal loodame sellele, et ka Eesti suurlinnad saaksid võimaluse taotleda toetusmeetmeid, näiteks Tallinn trammiliikluse arendamiseks,” selgitas ELVL juhatuse esimees Tiit Terik. “Soovime üleriigilise omavalitsusliiduna rääkida kaasa Euroopa Liidu struktuurimeetmete kujundamises ja planeerimises, et riigi järgmise perioodi kujundatavad meetmed oleks ka kohalike omavalitsuste nägu ning läheks kohalike omavalitsuste arengusse nii vajalikeks investeeringuteks kui kohalike teenuste arendamiseks,” ütles ELVL-i asedirektor Jan Trei. “Meie liidu soov on, et planeeritavad siseriiklikud meetmed oleks hästi sihistatud kohalike omavalituste vajadustega ning väljatöötatavate meetmete omafinantseeringud oleksid kohalikele omavalitsustele mõistlikud ning ligipääsetavus struktuurivahenditele oleks tagatud kõikidele omavalitsustele.” Rahandusministeeriumi eestvedamisel toimusid sel nädalal Euroopa Liidu struktuurivahendite 2021+ arutelud. Eesti omavalitsused soovivad, et meetmete kavandamisel arvestataks rohkem regionaalseid aspekte, mis võimaldaks rohkem ühtlustada piirkondlikke erisusi. Möödunud aasta sügisel viis linnade ja valdade liit oma liikmete hulgas läbi kaks ideekorjet, mille analüüsi tulemused edastati käesoleva aasta alguses rahandusministrile ja riigihalduse ministrile.