Homme
19. apr
6...16
0...5
Ülehomme
20. apr
6...13
-1...4

Eesti

Kogukonnad tegid ühispöördumise kõrgendatud avaliku huvi all olevate metsade kaitseks

Foto: Pressimaterjal
10:39 07. aprill 2021
Autor: uudised.ee
Allikas: Pressiteade

Metsa eest seisjad ligi kolmekümnest kogukonnast kutsuvad seadusandjaid ning valdkonna spetsialiste ühiselt panustama kõrgendatud avaliku huvi all olevate metsade (KAH alad) tuleviku nimel.

Täna saatsid 28 kõrgendatud avaliku huvi all oleva metsa eest seisjad vastusena RMK 17. märtsi teatele metsatööde planeerimise kohta avaliku pöördumise Riigikogule, Eesti Vabariigi presidendile ja õiguskantslerile, peaministrile, keskkonnaministrile, Riigikogu keskkonnakomisjoni esinaisele ja RMK juhatuse esimehele. Kogukonnad teevad ettepaneku algatada KAH alade metsade staatuse osas avatud dialoog, leida ning rakendada nende piirkondade suhtes tulevikku suunatud kaitsemeetmed. Pöördumist toetavad ka säästliku metsamajanduse ja metsaökoloogia spetsialistid ning Eestimaa Looduse Fond.

Avaldame pöördumise teksti täismahus:

Ühise avaldusega tehakse ettepanek loobuda KAH metsades uuendusraietest (lage- ja turberaie) kui valdavast, seni väidetavalt ainuvõimalikust majandusviisist ning võtta suund püsimetsandusele. Kõrgendatud avaliku huvi metsad eristuvad majandusmetsadest oma sotsiaalsete, kultuuriliste ja ökoloogiliste väärtuse poolest.

“Kogu ühispöördumise katuseesmärk on kutse koostööle, et leida praktikas toimivad ning kõigi huvigruppidega koos väljatöötatud lahendused,” võtab ühispöördumise tähtsaima põhjuse kokku üks kirja koostamise eestvedajaid ning Suurupi KAH ala esindaja Mairi Hüüdma. „Soovime ühiselt tähelepanu juhtida vaakumile KAH metsade definitsiooni ümber ning vajadusele kaasata inimesi ja huvigruppe senisest tõhusamalt. Oleme valmis aitama! Ühiselt kokku lepitud terminid ja sõnastused võimaldavad rääkida samas keeles ja üksteist paremini mõista. Koos väljatöötatud lahendused on need, mis saavad päriselt siduda. Koos kokkulepitud eesmärgid ühendavad. Saame vaikselt ravima hakata seda suurt haava, mis on praegu ühiskonnas kõigile näha, aga mida millegipärast keegi päriselt ei ravi,” on Hüüdma optimistlik.

Enne metsatööde planeerimist on oluline luua selgus mõistetes ning leppida kokku kaasamise hea tava rakendamise üksikasjades. Seega taotlevad KAH alade eestseisjad riigilt: 

1) seadusandluse muutmist nii, et taolised metsad oleks paremini kaitstud. Silmas on peetud seadusloomet, mis määratleb KAH alade staatuse ja ülesanded, sh nende seose omavalitsuste üldplaneeringutega. Selleks tuleb kokku leppida sobivad metsahoolduse tingimused kogukondade ning ökoloogide osalusel. Vajame KAH metsade selget eraldamist intensiivselt majandatavatest metsadest, et säilitada inimestele nende metsade sotsiaalsed, kultuurilised ja ökoloogilised väärtused;

2) kohalike kogukondade, keskkonnaametnike, metsamajandajate, vabaühenduste, sotsiaalteadlaste ning ökoloogide tasakaalustatud osalemisel ning kogenud protsessidisaineri juhtimisel selge ning praktikas efektiivse kaasamise korra väljatöötamist. Kõigi avaliku huvi esindajate kaasamist viisil, mis võimaldab piisavalt varajases järgus, kõigis olulistes teemades (sh raieala ja raieviis) ja kogu KAH aladega seotud kaasamisprotsessi vältel sisuliselt kaasa rääkida ja -otsustada;

3) eelnevates punktides 1) ja 2) viidatud protsesside ajaks KAH aladel metsa majandamise planeerimise peatamist.

Mairi Hüüdma: „Meie soov on, et KAH alade riigimetsade eest hoolitsetaks püsimetsanduse võtteid kasutades ning kogukondadele olulisi väärtusi arvestades. Mida vajame, on nii poliitikute, RMK kui teiste osapoolte reaalne tahe vastandumise lõpetamiseks ning ühiselt lahenduseni viivate protsesside käivitamiseks.”

KAH alade mõiste on aegade jooksul varieerunud. Ühestki seadusest, sealhulgas Metsaseadus, seda praegu ei leia. Taotleme, et KAH alade mõiste, eesmärgid ning sinna sobivad metsamajandamise võtted oleksid läbi arutatud ja Metsaseaduses täpselt defineeritud.

RMK poolt kasutusele võetud termini “KAH ala” kohta öeldakse RMK enda 2019. aasta aastaraamatus, et need on “metsad, mida kohalikud kogukonnad armsaks peavad“ (lk 20). KAH alade kaart* sisaldab tänase seisuga paraku vaid alasid, kus on juba toimunud kaasamiskoosolekud ja tehtud mingid kokkulepped. Seega kõnealuseid 29 piirkonda, mis on loetletud RMK 17. märtsi teates, sel kaardil veel pole ja hetkel on nende alade terviklik pindala teadmata. RMK käsitleb KAH aladena 703 ala üle Eesti. See on 5% RMK valduses olevast maast ehk 73 000 hektarit.**

Eesti Vabariigi Põhiseaduse §5 sõnastab: „Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.“ Seega tuleb meil tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse.


Kommentaarid

Kommentaare 0
Ole esimene ja lisa oma kommentaar!