Statistikaameti analüütikud leidsid eksperimentaalstatistiliste meetoditega kinnisvarakuulutusi analüüsides, et suvilate näol on tegemist võimalusterohke osaga kinnisvarasektorist, mis näib praegusel ajal olevat heaks peidupaigaks nii pandeemia kui ka turu ülekuumenemise eest. Viimase aasta jooksul on osades piirkondades suvilakinnistute hinnad tõusnud, teistes langenud, märkisid andmeteadur Arko Kesküla ning juhtivanalüütikud Kaja Sõstra, Märt Leesment ja Jaan Õmblus statistikaameti blogis. Hiiumaal on võrreldes 2020. aasta märtsiga müügiks pakutavate suvilate ruutmeetri hinnad kahekordistunud, samas kui näiteks Saaremaal leidis aastavõrdluses aset 20-protsendine kukkumine. "Mõlemad on saared, mõlemad on eksklusiivsed ja atraktiivsed, mõlemal on pakkumine limiteeritud, aga käituvad nad täiesti erinevalt," nentisid analüütikud. Ühe võimaliku mõjutegurina tõid nad välja, et Saaremaal oli viirusepuhangu alguses kõrge nakatumine, mistõttu pandeemia pelgupaigana saar erinevalt Hiiumaast ei mõjunud. "Möödunud aasta märtsist augustini langesid Saaremaal suvilate ruutmeetrihinnad lausa 40 protsenti, millest tulenevalt võib praegust 20-protsendist madalseisu hoopis mõningaseks taastumiseks pidada," tõdesid nad. Suvilate pakkumise ruutmeetrihinnad kukkusid oluliselt ka Lääne-Virumaal, kus aastane langus oli suurusjärgus 60–70 protsenti ning sama trendi on märgata ka Järva maakonnas, kus hinnalangus oli 32 protsenti. Põlva puhul, mis on analüütikute sõnul kujunemas sisuliselt Tartu elamurajooniks, on näha teatud hinnatõusu – aastavõrdluses 2 protsenti. "Üldiselt seal, kus elatakse, tavaliselt ei puhata ega suvitata ja seega ei ole Põlva suvilate hinnad suurt tõusu läbi teinud. Samas ei ole ka üldine paranev kinnisvara hinnafoon lasknud seal langusel tekkida," selgitasid nad. Lääne-Virumaa ja Järvamaa võivad analüütikute hinnangul aga Tallinna jaoks täita sama rolli, mis Põlvamaa Tartu jaoks ning Tallinna majanduspiirkonna võimas areng võib tähendada seda, et Järvamaast ja Lääne-Virumaast saavad pealinna järgmise arengulaine elamispiirkonnad. "Seda eriti veel olukorras, kus kodukontori roll on muutunud ja jääb ka edaspidi oluliseks. Sellest võib tuleneda ka nende piirkondade võimalik tagasilangus puhkepaikadena," arutlesid nad. Väga võimsa kasvu on aga teinud Võrumaa, kus suvilakinnistute ruutmeetri hind on aastaga suurenenud 96 protsenti. "Tegemist on legendaarse puhkepiirkonnaga ja kui keegi ikka tõeliselt viiruse eest pakku minna soovib, siis on Võrumaa metsad selleks üheks parimaks variandiks," kirjutasid statistikud. Üldiselt võib nende sõnul maakondade suvilate hinnadünaamikat analüüsides teha aga järelduse, et vaatamata erisuunalistele muutustele, on sellel turul näha aktiivsust ja ka mõned kukkumised on juba tõusudeks pöördunud, näiteks Pärnu ning Lääne maakonnas. Lisaks viitab nende vaates üldine hinnatõus kinnisvaraturul koos võimaliku Euroopa Keskpanga kavaga pandeemia tagajärgedega tegelemiseks üha hoogsamalt raha trükkida sellele, et võib ennustada suvilakinnistute kallinemist. "Seega, kui kusagilt otsida kinnisvarasektori edasist tootlust, siis suvilakinnistud on kindlasti üheks võimaluseks, mida tasub analüüsida," nentisid nad.
