SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul kasvas Eestis märtsis tarbijahinnaindeks 1,1 protsenti; inflatsiooni taga olid põhiliselt energiahinnad, mis kasvatasid kulutusi eluasemele ja transpordile. "Ameerika Ühendriikides (USA) on uue administratsiooni jõuline eelarvepoliitika tekitanud hirme, et majanduskasvu taastamisel on liialt hoogu mindud ja selle tulemuseks võib hoopis olla kõrge inflatsioon. Euroopas, sealhulgas Eestis näib see siiski üsna kahtlane perspektiiv," ütles analüütik SEB nädalakommentaaris. Nestori hinnangul oli eelmisel kuul Eesti inflatsioon endiselt tagasihoidlik, kuid sellegipoolest suurim tõus alates 2020. aasta veebruarist. Ta tõi välja, et pikalt kestnud deflatsioonist ehk tarbijahinnaindeksi langusest murdis Eesti majandus end välja alles selle aasta alguses – jaanuaris kasvasid tarbijahinnad napi 0,2 protsendi ja veebruaris 0,6 protsendi võrra. "Hinnakasvu põhjustab madal võrdlusbaas. Koroonakriisi alguses aasta aega tagasi langes rekordmadalale tasemele nii toornafta kui elektrienergia hind. Laiemast hinnatõusust on täna aga rääkida vara," kommenteeris analüütik. Tema sõnul kasvab suure osa oluliste kaupade ja teenuste hind väga aeglases tempos ja piirangute alla sattunud sektorid on olnud sunnitud hindasid isegi alandama. "Tarbijakorvis väga oluliste toidukaupade hind suurenes märtsis kõigest 0,5 protsenti, samas kui rõivad ja jalatsid olid aastaga muutunud lausa 2,7 protsenti soodsamaks," märkis Nestor. Analüütik prognoosis, et järgnevatel kuudel saab hinnakasv siiski hoogu juurde, sest Eesti tarbijahinnaindeks sõltub suurel määral energiahindadest, mis aasta tagasi vabalanguses olid. "Ilmselt on veel nii mõnelgi meeles veider olukord, kus West Texas Intermediate (WTI) naftabarreli hind korraks lausa negatiivseks muutus, see tähendab naftast lahti saamiseks tuli sellele raha peale maksta. Et madalpunkt saabus just eelmise aasta aprillis ja täna kaupleb nafta umbes 60 dollari piirimail, siis aastases võrdluses annab see tubli panuse tarbijahinnaindeksi tõusu. Alates maist taandub võrdluses välja ka mullune aktsiisilangetus, mis inflatsiooni kiiremana näitab," selgitas Nestor. Ta lisas, et hinnakasvule võib hoogu juurde anda ka pikisilmi oodatav piirangute leevendamine ja majanduse taastumine suve hakul, kuna inimeste praegune tarbijakäitumine ja kulutused on kujundatud praeguse olukorra poolt. "Küllaga leidub neid, kes oleksid valmis kulutama palju rohkem raha, selleks et reisida, teatris ja kinos või väljas söömas käia. Kui majanduse avanemine ja taastumine peaks tulema hoogne, siis ei pruugi seni piirangute tõttu kängunud sektorid olla võimelised uut nõudlust piisavalt kiiresti rahuldama. See annab omakorda võimaluse teha korrektuure hinnakirjas," ütles Nestor. Ta tõi välja, et veebruari seisuga oli residentidest eraisikute pangakontodele kogunenud 9,6 miljardit eurot ehk lausa 16 protsenti rohkem kui aasta tagasi. "Eraisikute hoiused kasvasid kiiresti ka enne kriisi, kuid toona jäi kasvutempo 8–9 protsendi vahele. Ehk kui aastaga on kokku pangakontodele juurde lisandunud 1,35 miljardit eurot, siis umbes pool sellest on olnud täiendav sääst, mis on kuhjunud just kriisi tõttu," märkis ta. Nestor nentis tõenäosust, et suur osa sellest summast tarbitakse ära mitte siin, vaid mõnes välisriigis. "On ju kõige suuremad kulud, mida kriisi käigus edasi lükatud, reisimiskulud. Teisalt võiks muidugi loota, et kui viirusolukord on muutunud piisavalt heaks, et eestlased pääsevad puhkusereisile välismaale, siis naasevad välisturistid ka Eestisse," ütles analüütik. Ta tõdes, et rahvusvahelises meedias on inflatsioon hetkel vägagi kuum jututeema, ennekõike teisel pool Atlandi ookeani, kus seda kannustab USA uue administratsiooni 1,9 triljoni dollariline stiimulpakett. Ta lisas, et abipaketi suurus on tekitanud hirmu, et toetustega liialdamine võib majanduse hoopis nii-öelda üle kütta. Nestor tõi välja, et Ühendriikide suuruselt teise kommertspanga Bank of America viimane küsitlus professionaalsete fondijuhtide seas näitas, et inflatsiooni peetakse nüüd isegi suuremaks probleemiks kui koroonaviirust. "Inflatsioonihirmul on USA-s tugev ajalooline taust, seda 1970. aastate tõttu kui inflatsioon nii mõnelgi korral nominaalset sisemajanduse koguprodukti kasvu ületas ja inimeste säästude väärtuse hävitas. Samas on maailm ja keskpankade võim 50 aastat hiljem hoopis teine ja USA föderaalreservi hinnangul ei ole risk ülemääraseks inflatsiooniks suurem kui risk, et inflatsioon soovitule alla jääb. Isegi kui fiskaalstiimuli abil hinnakasv korraks kiireneb, langeb see peagi tagasi oma tavapärasesse vakku," selgitas majandusanalüütik. Nestor kahtles ka Euroopa liigkiire inflatsiooni võimalikkuses. "Kuigi märtsis oli viimaste aegade kiireim ka euroala inflatsioon, siis piirdus see 1,3 protsendiga. Seejuures olid kiirema hinnakasvu põhjuseks pigem ajutised tegurid," kommenteeris ta. Analüütik lisas, et volatiilsete toidu- ja kütusehindade muutusi arvestamata, oleks baasinflatsioon piirdunud 0,9 protsendiga. Tema hinnangul mõjutasid tarbijahindasid ühekordsed sündmused nagu Saksamaa ajutise käibemaksulangetuse lõppemine ja tarbijahinnaindeksi ümberarvutused, mis kaupadele teenuste ees suurema kaalu andsid. "Ka pikemas plaanis tundub kiire inflatsiooni saavutamine Euroopas väheusutav. USA-ga võrreldes on Euroopa stiimulpaketid jäänud kordades tagasihoidlikumaks ja otseseid rahalisi toetusi on jagatud veel napimalt. Kui piirangute kütkest pääsemine korraks ka majandust ja inflatsiooni elavdab, siis pikemas plaanis tuleb ilmselt rohkem karta endise vaikelu naasmist," tõdes Nestor.
