Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) märtsikuu hinnangutest nähtub, et tarbijate ja ettevõtete kindlustunne püsib madal, kuid ärikliima ning investeeringute olukord on hakanud paranema, vahendab BNS. 80 protsenti peredest hindas märtsis, et nende majanduslik olukord on sama kui 12 kuud tagasi, kuid püsikaupade oste planeerides ollakse ettevaatlikumad ja töötust nähakse püsivat tavapärasest kõrgemal, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Hinnates perede rahanduslikku olukorda, on vähenenud säästa suutvate perede osakaal, keda oli vastanutest 43 protsenti ja suurenenud ots otsaga kokku tulevate perede osakaal, keda oli vastanutest 55 protsenti. EKI direktor Marje Josing ütles pressiteates, et ettevõtjate kindlustunde tõusu pidurdumise põhjuseks märtsis on pandeemia piiramiseks valitsuse poolt rakendatud tegevuspiirangud, mis on vähendanud mitmete valdkondade ettevõtete nõudlust. "Erinevate majandusharude ettevõtted on koroonakriisis pihta saanud väga erinevalt. Kui tööstus ja suur osa kaubandusest on kriisiga hästi hakkama saanud, siis mitmete teenindusharude majanduskonjunktuur on halb," märkis Josing. "Nii on suuri probleeme turismisektoril, hotellidel, restoranidel, loomemajandusel. Suhteliselt hästi on kriisis läinud aga telekomi ja IT sektoril, sest just neid teenuseid on ühiskond kaugtöö ja digiõppe käigus rohkem vajanud," lisas Josing. Kõige suuremad olid märtsis koroonaviirusest tekitatud probleemid hotellidele, restoranidele, turismi- ja tööstusettevõtetele. Majandusharuti on murekohad erinevad. Paljudele ettevõtetele oli märtsis suurimateks probleemideks töötajate osaline puudumine haigestumise ja eneseisolatsiooni tõttu ning nõudluse nappus. Endiselt on ettevõtetele probleemiks ka suurenenud kulud töö ümberkorraldamiseks ja viiruse tõrjeks. Josing märkis, et võrreldes koroonaviiruse esimese lainega möödunud aastal, on suurenenud tarneahela probleemid. Tootmiseks vajalikke sisendeid on raskem hankida ja need on kallimad. "Tõenäoliselt on poole aasta pärast olukord oluliselt parem, kuid teatud tegurid, näiteks globaalsetel turgudel kallinenud sisendid või lisanduvad kulud viiruse tõrjeks, jäävad ettevõtteid ka siis häirima," ütles Josing. 71 protsenti ekspertidest hindas, et majanduse üldolukorra paranemine jätkub ka järgneva kuue kuu jooksul. Eriti tuntavalt on paranenud investeeringute olukord. Majanduse olukorra paranemise eelduseks on siiski COVID-19 leviku taandumine, vaktsineerimise kasv ja majanduse taasavanemine.
