Kuigi metsast kiire kasu teenimine võib näida ahvatlev, on tulevikku silmas pidades vaja suurendada loodussõbraliku metsamajandamise osakaalu, tõdesid keskkonna- ja metsanduseksperdid kolmapäevasel veebiseminaril "Kes hoiab tulevikus metsa püsti?". Eesti ligi 2,33 miljoni hektari metsamaa hoidmise ja majandamise üle otsustavad nii riik, ettevõtted kui ka kodanikud, Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juhatuse liikme Siim Kuresoo sõnul on täna Eestis sadu tuhandeid hektareid metsamaad, mida saaks intensiivse lageraiepõhise majandamise asemel majandada püsimetsanduse võtetega. Selliselt saaks aidata kaasa nii noore metsapõlve pealekasvule kui ka paljudele metsaelukatele sobivate metsade säilimisele. “Tänase seminari osalised näitasid erinevate tahkude pealt, et asjaolud püsimetsanduse ja teiste loodussõbralike majandamisvõtete laiemaks praktiseerimiseks on väga soodsad. Nüüd on aeg tuua oma tähelepanu kitsaskohtadele, mis on senini loodussõbralikumate võtete igapäevaseks saamist takistanud. ELF annab igal juhul endast parima, et see huviliste teadmiste ja julguse puuduse taha ei jääks,” märkis Kuresoo. Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender tõdes, et loodussõbraliku metsamajanduse osakaalu suurendamine on keeruline, kuid samas vajalik. "Võiksime lähtuda eesmärgist jätta oma lastele rohkem ja parema tervisega mets. Terve mõistus ütleb, et olukorras, kus inimene on planeedi intensiivse majandamisega viinud taluvuspiirini, peaks kogu metsa majandamine olema ainult loodussõbralik. Kuna metsandus on pika ajalooga oluline tööandja ja puidutööstusel on majanduses selge roll, siis on ka väikeste muutuste ellu kutsumine väga paljusid puudutav keeruline protsess." Tema sõnul saab riik kõige efektiivsemalt sekkuda ja olla säästva metsamajandamise eeskujuks riigimetsas. "RMK ülesanne on hoida riigimetsa looduskeskkonda ja näidata säästva metsandusega eeskuju erametsaomanikele. Paljus nad juba ongi eeskujuks, aga on ka kohti, kus teadmised metsanduses on arenenud ja tuleb teha veel muutusi. Samuti on tõusnud inimeste soov riigimetsa majandamises kaasa rääkida, mis on igati tervitatav keskkonnademokraatia areng," lausus ta. ELF korraldas metsateemalist veebiseminari koos Ülemiste keskusega, kes on toetanud ELF-i loodussõbraliku metsandusega seotud tegevusi alates 2018. aastast. Värske kokkuleppe järgi annab Ülemiste keskus järgmise kolme aasta jooksul ELF-ile koguni 100 000 eurot, et keskkonnaühendus saaks edendada loodussõbralikku metsamajandamist ning teadvustada laiemalt metsa väärtusi ja püsimetsanduse võimalusi. "Eestimaa Looduse Fondi tegevus ühtib Ülemiste keskuse ühe põhiväärtusega, milleks on väärtustada ja hoida Eesti keskkonda ja loodust. Looduse hoidmise nimel kalduvad ühiskonnas arvamused äärmusest äärmusesse – ühed arvavad, et ei tohiks loodusvaradega midagi teha, teised aga, et kasutame kõik ära. Ma arvan, et Ülemiste keskus saab aidata Eestimaa Looduse Fondil tutvustada kuldset keskteed, kuidas Eesti väärtuslikku loodusvara ehk metsa majandada nõnda, et sellest oleks kasu nii tulevastele põlvedele kui ka praegustele metsaomanikele," ütles Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits. Pärnitsa sõnul on Ülemiste keskus seadnud eesmärgiks vähendada järjepidevalt enda tegevusest tulenevat keskkonnamõju. Näiteks otsitakse võimalusi ja kasutatakse lahendusi energiatõhususe suurendamiseks, kliimamõju vähendamiseks, säästva transpordi edendamiseks ja jäätmete taaskasutuseks. Metsateemalisel veebiseminaril astusid üles ELF-i juhatuse liige Siim Kuresoo, Ferni metsa- ja kliimapoliitika ekspert Kelsey Perlman, Tartu Ülikooli teadur Liina Remm, ettevõtja ja Kooslooduse kaasasutaja Jüri Kaljundi, metsandusettevõtte Innofor Finland Oy juhatuse esimees ja püsimetsanduse praktik Marcus Walsh ning keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender. Seminari modereeris Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora. Veebiseminari saab järele vaadata Eestimaa Looduse Fondi Youtube'ist SIIT!
