Homme
06. mai
5...11
1...5
Ülehomme
07. mai
5...10
2...5

Eesti

Uuring: täiskasvanud hindavad oma tervist varasemast paremaks

Foto: Seitsmesed uudised
10:19 15. aprill 2021
Autor: uudised.ee
Allikas: BNS

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 2020. aasta uuringust selgub, et paranenud on inimeste hinnang oma tervisele, kuid sagenenud on vaimse tervise probleemid, pikenenud ekraani taga veedetav aeg ja kasvanud kanepitarvitamine nooremate täiskasvanute seas, vahendab BNS.

Tervise Arengu Instituut (TAI) viib iga kahe aasta järel läbi tervisekäitumise uuringut 16-64-aastaste elanike seas. Neljapäeval avaldatud 2020. aasta uuringu tulemustest selgub, et oma tervist hindas heaks või üsna heaks 57 protsenti Eesti inimestest, mis on seitsme protsendi võrra rohkem kui kaks aastat tagasi. Samas pole muutunud oma tervisele halva hinnangu andnud elanike, nagu ka pikaajaliste terviseprobleemide ega haigusest tingitud tegevuspiirangute osakaal.  Haiguse tõttu töölt või koolist puudumisi ning töövõimetuspensioni või toetuste saajaid oli veidi enam kui kaks aastat tagasi.

„Äsja avaldatud viimase uuringu puhul on tegemist uuringu juubeliaastaga – sarnast ülevaadet Eesti rahvastiku tervise põhinäitajatest on tehtud juba 1990. aastast alates,“ selgitas uuringu läbiviimist juhtinud TAI teadur Rainer Reile.

Tema sõnul toob viimase kahe aasta võrdlus ühe probleemina välja, et Eesti inimesed tajuvad oma vaimset tervist varasemast halvemana. Uuring viidi läbi möödunud aasta märtsist juunini, mistõttu kajastub selles koroonaviirusest tingitud eriolukorra mõju. Võrreldes 2018. aasta uuringuga oli 2020. aasta kevadel oluliselt suurenenud stressi tunnetamine naiste seas. Ennast õnnetuna või masenduses tundis 23 protsenti vastajatest kahe aasta taguse 17 protsendi asemel ja siin oli tõus näha nii meestel kui ka naistel. „Enesetapumõtete esinemine eelkõige nooremate naiste seas on sagenenud, samuti on suurenenud rahustite ja antidepressantide kasutus elanikkonnas tervikuna,“ viitas Reile arvatavasti koroonaolukorraga seotud muutustele.

Ligi 18 protsenti vastajatest suitsetab iga päev, mis ei ole kahe aastaga  muutunud. Küll aga on igapäevasuitsetamine kaheksa protsendi võrra vähenenud kümne aasta perspektiivis. Kahe aasta jooksul pole muutunud ka alkoholi tarvitamise sagedus. Rohkem kui kord nädalas tarvitas alkoholi 2020. aastal ligikaudu 18 protsenti vastanutest. „Siiski on eelmise uuringuga võrreldes mõnevõrra vähemaks jäänud neid,  kes tarvitatavad alkoholi korraga suuremas koguses, samuti neid, kes ostavad alkoholi mitteametlikest müügipunktidest,“ tõi Reile välja positiivseid trende.

Kasvu on kahe viimase aasta võrdluses näha noorte täiskasvanute seas narkootiliste ainete tarvitamises, millest levinuim on kanep. Viimase 30 päeva jooksul oli 16–24-aastaste seas kanepit tarvitanud 21 protsenti meestest ja 10 protsenti naistest, samal ajal kui 2018. aastal olid vastavad näitajad ligikaudu 11 ja 4 protsenti.  

Rohkem kui pooled kõigist 16–64-aastastest vastanutest olid kas ülekaalus või rasvunud. Kui võrreldes 2018. aastaga ei ole liigse kehakaalu osas muutusi, siis kümne aasta võrdluses on ülekaalus või rasvunud meeste osakaal suurenenud ligi 10 protsendi võrra. Oma füüsilist vormi hindab heaks sarnaselt varasemale kolmandik rahvastikust, samuti ei ole kahe aastaga toimunud olulisi muutusi inimeste tervisespordiharrastustes ega toitumismustrites.

Ekraani taga veedetud aeg on aga oluliselt kasvanud nii meestel kui ka naistel kõigis vanuserühmades. Päevas neli või rohkem tundi veedab ekraani taga enam kui 22 protsenti vastanutest kahe aasta taguse 16 protsendiga võrreldes. „Üleüldine trend on istuvama eluviisi suunas. Igapäevaelus väheneb kehaline pingutus ja liikumisharjumus,“ ütles Reile.

Oma tervist hindas heaks või üsna heaks 57,4 protsenti - 53,8 protsenti meestest ja 59,8 protsenti naistest. Eelmise uuringu ehk 2018. aasta vastav näitaja oli 50,2 protsenti. 

Pikaajalisi terviseprobleeme esines 45,3 protsendil vastanutest. Terviseprobleem piiras oluliselt igapäevategevusi 13,1 protsendil vastanutest. Töövõimetuspensioni/töövõimetoetuse saajaid oli 14,3 protsenti. Perearsti külastused on langenud - neid oli mullu 70,9 protsenti, samas kui 2018. aastal oli see näitaja 73,7 protsenti.

Üsna tihti või peaaegu alati tundis üleväsimust 44,9 protsenti ja rohkem kui tavaliselt või talumatut stressi koges 21,1 protsenti vastanutest. Stressi tajumine oli suurem naiste seas, kellest seda täheldas 24 protsenti. Viimase 30 päeva jooksul tundis masendust või õnnetu olemist 23 protsenti vastanutest. Kahe aastaga on masendustunde levimus suurenenud nii meestel kui ka naistel enamikes vanuserühmades Enesetapumõtteid on viimase 12 kuu jooksul olnud 8,1 protsenti vastanutest, samas kui 2018. aastal oli see näitaja 5,7 protsenti. 

Vastanutest oli igapäevasuitsetajaid 17,9 protsenti - 25,7 protsenti meestest ja 12,6 protsenti naistest. Juhusuitsetajad on 8,2 protsenti. Võrreldes 2018. aastaga olulist muutust ei ole, kuid 10 aasta jooksul on igapäevasuitsetamine tervikuna märgatavalt vähenenud.

Praegustest suitsetajatest tahaks suitsetamisest loobuda ligi pooled ehk 48 protsenti. Rohkem kui kord nädalas tarvitas alkoholi 17,6 protsenti - 26,6 protsenti meestest ja 11,5 protsenti naistest. Vähemalt kord nädalas on alkoholi tarvitanud 11,6 protsenti vastanutest ehk vähenenud on korraga suuremas koguses alkoholi tarvitamise sagedus. 

Narkootilisi aineid oli viimase 12 kuu jooksul tarvitanud 7,1 protsenti vastanutest - 10,2 protsenti meestest ja 5 protsenti naistest. Kõige sagedamini tarvitatavaks aineks on kanep, mida näiteks 16–24-aastaste vanuserühmas oli viimase 30 päeva jooksul tarvitanud 20,8 protsenti meestest ja 10,3 protsenti naistest.

Alates 1990. aastast iga kahe aasta järel regulaarselt läbi viidav Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring annab järjepidevalt ühtsetel alustel infot Eesti inimeste terviseseisundi ja -käitumise kohta ning võimaldab jälgida muutusi pikema ajal jooksul. Uuringu andmeid kasutavad paljud teadlased ning uuringust saadav teadmine Eesti rahvastiku tervisenäitajate kohta on oluline sisend ka poliitikakujundamiseks. 

Uuring viidi läbi veebi- ja postiküsitlusena ning see saadeti 5000 inimesele, kellest vastas 2324. 


Kommentaarid

Kommentaare 0
Ole esimene ja lisa oma kommentaar!