Keskkonnaagentuur: lõppenud talv möödus korraliku jääkihiga

uudised.ee

Keskkonnaagentuuri kokkuvõtte kohaselt oli lõppenud talvel merejääd oluliselt rohkem kui 2018/2019 talvel.

Kuivõrd ülemöödunud talvel oli erakordne ja jääd ei tekkinud peaaegu üldse, on mõistlik võtta võrdlusaastana kõrvale 2018/2019 aasta talv, teatas Keskkonnaagentuuri pressiesindaja reedel. Võrreldes toonasega oli lõppenud talvel jääd oluliselt rohkem.

Esimesed jäänähted tekkisid Eesti merealadele eelmise aasta detsembri esimese dekaadi lõpus. Need piirdusid vaid rannikulähedaste vetega ja jäid ilma soojenemise tõttu lühiajalisteks. Uuesti külmenes ilm uuel aastal. Jaanuari esimese ja teise dekaadi jooksul tekkisid nii Soome lahe, Väinamere kui ka Liivi lahe madalamatesse lahesoppidesse ja ranniku lähedale uued jäävormid ja seekord püsivamalt. Kinnisjää tekkis kõige varem Pärnu lahele, ulatus kõige kaugemale 10.veebruari paiku ja jää paksus oli orienteeruvalt kuni 30 sentimeetrit.

Veebruari esimesel ja teisel dekaadil võis täheldada kitsast kinnisjääriba nii Narva lahe ääres kui ka Lääne-Eesti saarte piirkonnast. Väinameri kaanetus täielikult 10.veebruari paiku ja jääd oli kuni 25 sentimeetrit.

Kinnisjää lagunes Eesti rannikuvete erinevates piirkondades märtsikuu jooksul ja täielikult jäävabaks võib lugeda laevatatavaid teid alates 14.aprillist.

Keskkonnaagentuuri koostatud jääkaarte kasutavad oma töös näiteks politsei- ja piirivalveamet, veeteede ameti laevaliikluse korraldamise osakond, Läänemere riikide jääteenistused, mereväe sidekeskus ja paljud sadamad. Jääkaart on leitav ka Keskkonnaagentuuri Ilmateenistuse kodulehelt, kust saavad jälgida jääolukorra muutusi ka teised huvilised.

Varasemad jääkaardid Keskkonnaagentuuri arhiivis pärinevad talvest 1944-1945. Aastakümnete jooksul on töö teinud läbi suuri muudatusi ja moderniseerimisetappe. Alates 1997. aasta jaanuarist joonistatakse jääkaarte arvutis. Varem tuli suur osa jääinfot rannikumerejaamadest, lisaks oli raskemate jääolude puhul avamerel võimalik tellida lennukivaatlusi. Praegu kasutatakse jääkaardi koostamisel põhilise info allikana erinevad satelliidipilte.

Kuigi jäähooaeg on merealadel lõppenud ja kevad saab aina hoogu juurde, siis Eesti suurimal järvel Peipsil triivivad veel viimased jääpangad läänekalda suunas.

Kommentaarid puuduvad