Homme
10. mai
12...21
5...10
Ülehomme
11. mai
12...23
8...13

Eesti

Uuring: Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse suhtes on vähenenud

Foto: Dmitry Kalinovsky/123rf.com
11:28 16. aprill 2021
Autor: uudised.ee
Allikas: BNS

Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes on vähenenud, kuid viiruse leviku tõkestamiseks antud suuniseid järgitakse endiselt hoolsalt.

Veidi on vähenenud kodus püsimine ja ootus piirangute leevendamiseks kasvab. Elanike soov end COVID-19 vastu vaktsineerida püsib kõrgel, selgub Riigikantselei tellimusel aprilli esimeses pooles Turu-uuringute AS-i tehtud Eesti elanike küsitlusest. 

"Olukorra kriitilisuse tunnetus on oluliselt langenud. Kui alles kuu aja eest oli rekordiliselt suur hulk inimesi ehk 81 protsenti seisukohal, et olukord on kriitiline ning vale käitumine võib viiruse levikut järsult kiirendada, siis aprilli alguseks langes nende inimeste osakaal 49 protsendini," ütles Turu-uuringute AS uuringujuht Karin Reivart.

"Samas oli 35 protsenti  elanikest arvamusel, et kuigi terav kriis on möödas, tuleb siiski säilitada valvsust ja järgida ohutusabinõusid. Sealjuures on olulised erinevused eestlaste ja muust rahvusest Eesti elanike ohutunnetuses – eestlastest hindas olukorda kriitiliseks 55 protsenti, muukeelsetest inimestest aga 37 protsenti," nentis ta. 

41 protsenti  elanikest peab kehtivad koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmeid asjakohaseks, 33 protsenti  soovib nende karmistamist ning 22 protsenti  leevendamist. Võrreldes eelmise uuringuga on piirangute karmistamise pooldajate hulk oluliselt vähenenud ning leevenduse ootajate hulk suurenenud.

"Kolm inimest neljast järgib kõiki ametlikke juhiseid ning 16 protsenti  järgib enamust reeglitest. Maski kandmises, käte desinfitseerimises ja teistes sarnastes viiruse leviku tõkestamiseks mõeldud tegevustes olulisi muudatusi pole," ütles Karin Reivart. "Küll aga on viimase kuuga veidi langenud kodus püsimine – märtsi keskel püsis kodus 56 protsenti ning aprilli esimesel poolel 48 protsenti inimestest."

Uuringus vaadeldi ka seda, kuidas suhtuvad inimesed politsei õigusesse kontrollida maski kandmist, sama küsimust esitati ka 2020. aasta detsembris. Kui detsembri alguses leidis 58 protsenti inimestest, et politseil peab see õigus olema ja 38 protsenti seda ei pooldanud, siis viimane viiruselaine on inimeste suhtumist märgatavalt muutnud. Aprilli alguseks on 75 protsenti elanikest seisukohal, et politseil peab olema õigus kontrollida maski kandmise kohustuse täitmist ja 22 protsenti leiab, et neil ei peaks seda õigust olema.

Samuti vaadeldi seekordses küsitluslaines suhtumist riigis toimuvatesse meeleavaldustesse, kus inimesed väljendavad protesti maskide kandmise kohustuse või muude piirangute vastu. 74 protsenti inimestest on selliste meeleavalduste vastu ning 14 protsenti ei osanud vastata või leidsid, et see neid ei puuduta. Meeleavaldusi toetab või pigem toetab kokku 12 protsenti vastanutest.

Inimeste soosiv suhtumine vaktsineerimisse püsib – kokku oli aprilli alguses vaktsineeritud või valmis end vaktsineerima 75 protsenti elanikest. Seejuures on vaktsineerimisvalmidus eriti kõrge just vanemaealiste seas – üle 75-aastastest suhtub vaktsineerimisse positiivselt 90 protsenti ning 65-74-aastastest 92 protsenti, kõige madalam on aprilli alguse seisuga vaktsineerimisvalmidus 15-24-aastaste seas ehk 60 protsenti. Vaktsineerimisse positiivselt suhtuvate inimeste osakaal tõuseb ka muust rahvusest elanike seas – märtsis oli neid 62 protsenti, aprillis on juba 68 protsenti. 

"Võrreldes jaanuari algusega, mil positiivset suhtumist vaktsineerimisse väljendas 63 protsenti elanikest, on soosiv suhtumine vaktsineerimisse pidevalt kasvanud. Samuti kasvab vaktsineeritute osakaal," lisas Karin Reivart. "Paralleelselt soosiva suhtumise suurenemisega on vaktsineerimise suhtes vastumeelsust väljendavate inimeste osakaal vähenenud."

Pooltargumendid vaktsineerimisele on peamiselt vaktsiini piisav kaitse haiguse eest, haiguse ohtlikkuse teadvustamine ning lootus, et ühiskond tuleb nii kriisist kiiremini välja. Vastuargumendid vaktsineerimisele on peamiselt kartus kõrvaltoimete ees, ebapiisav info vaktsiinide kohta ning kahtlemine vaktsiini tõhususes. Põhimõttelisi vaktsiinivastaseid on 2,6% elanikkonnast.

Koroonaviirusega seotud olukorra negatiivne mõju elanike sissetulekule ja majanduslikule toimetulekule on jätkuvalt süvenemas. 44 protsenti elanikest tunneb, et nende sissetulek on vähenenud seoses koroonaviirusega: eestlaste seas see osakaal on 37 protsenti ja muu rahvusest elanike seas 59 protsenti. Kasvab nende elanike osakaal, kellel on praeguste sissetulekute juures raske majanduslikult toime tulla – majandusliku toimetuleku raskusi tunnetab 26 protsenti elanikest, mis on kõrgeim näitaja alates 2020. aasta septembrist, kui see oli 22 protsenti. Eestlastest tunnetab toimetulekuraskusi 19 protsenti, kellest 4 protsendil on väga raske hakkama saada; muust rahvusest elanikest on toimetulekuraskusi 37 protsendil, kellest 12 protsendil on väga raske toime tulla. Eriti raske olukord on töötutel, kellest 64 protsendil esineb toimetulekuraskusi.

Küsitluse tellis riigikantselei ja viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringu 27. küsitluslaine viidi läbi ajavahemikus 8.–11. aprillini.


Kommentaarid

Kommentaare 0
Ole esimene ja lisa oma kommentaar!