Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringu kohaselt mõjutasid 2020. aastal piirikaubandust nii tunamullu toimunud aktsiisimäärade langetamine kui ka käimasolev tervisekriis; Lätis alkoholi ostnute osakaal langes mullu 23 protsendile ehk viimase nelja aasta madalaimale tasemele. Alkoholi aktsiisitulu laekumine välisturistide ostudelt Eesti põhjapiiril vähenes oluliselt, kuid samal ajal kasvas tulu kohalike inimeste ostudelt siseturul, sest eestimaalased käisid vähem Lätist alkoholi ostmas ja ostsid rohkem Eestist, teatas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Uuringu kohaselt laekus mullu Eestis alkoholi aktsiisitulu 211 miljonit eurot ning 2019. aastal 225 miljonit eurot. Lätis olid vastavate aastate alkoholi aktsiisitulu laekumised 244 miljonit eurot ning 249 miljonit eurot. Mullune alkoholi ostnute osakaalu protsent näitab, et piirikaubandus Eesti lõunapiiril on jätkuvalt langustrendis. 2019. aastal oli Lätist alkoholi ostnute osakaal 33 protsenti ning aastatel 2017 ja 2018, kui oli piirikaubanduse kõrgaeg, oli Lätist alkoholiostjate osakaal 35 protsenti täiskasvanud elanikest. "Lätist ostmine on vähenenud seetõttu, et 2019. toimunud aktsiisilangetus tõi kaasa Eesti jaehindade languse ja alkoholi hinnavahe Eesti ja Läti vahel pole enam nii suur, et majanduslikult tasuks spetsiaalset pikemat sõitu ette võtta. Meeles tuleb pidada ka seda, et möödunud aastal kehtisid äärmuslikud piirangud, mis takistasid piirikaubandust," ütles EKI direktor Marje Josing pressiteates. Spetsiaalselt Lätis alkoholi ostmas käivate inimeste osakaal on langenud alates 2017. aastast kolm korda. Siis käis Lätis spetsiaalselt alkoholi ostmas 18 protsenti vastanutest. Möödunud aastal tegi seda vaid 6 protsenti vastanutest. Lisaks on langenud ka Lätist reisil või läbisõidul olles alkoholi ostjate osakaal 18 protsendile võrdluses 2019. aastaga, kui seda tegi 24 protsenti läbisõitnutest. Spetsiaalselt Lätist alkoholi ostnutest moodustasid suurima osa 49 protsendiga Lõuna-Eesti elanikud. Seejuures olid Lätist läbisõidul või reisil olles alkoholi ostnutest suurima osakaaluga ehk 41 protsendiga Põhja-Eesti elanikud, sest 2020. aasta suvel maailma reisipiirangute tingimustes sõideti palju ringi nii-nimetatud Balti mullis ja siis oli lihtne teha ka piiripoodides peatus. Uuringu kohaselt ostetakse nüüd alkoholi peamiselt isiklikuks tarbimiseks. Alkoholi kingituseks toomine on aastaga langenud 31 protsendilt 23 protsendile, sõpradele ja tuttavatele raha eest toomine langes 18 protsendipunkti ehk 28 protsendilt 10 protsendile. Edasimüügiks mõeldud alkoholi osakaal on kadunud peaaegu täielikult. Josingu sõnul ostsid Lätist alkoholi ostnud inimesed kõige sagedamini kaasa veel toiduaineid ja mootorikütust, seda tegid vastavalt 62 protsenti ja 41 protsenti inimestest. Spetsiaalselt alkoholi ostmas käinud inimesed ostsid sagedamini veel ka tubakatooteid ja ehituskaupu, seda tegid vastavalt 23 protsenti ja 21 protsenti inimestest. "Lisaks alkoholile on Lätist läbi aastate enim ostetud toidukaupu ja mootorikütuseid," märkis EKI direktor. Tema sõnul jäi ostude tippaastaks 2019. aasta, kui toiduaineid oli Lätist ostnud ligikaudu viiendik ehk 24 protsenti ja mootorikütuseid 17 protsenti Eesti täiskasvanud elanikest. "2020. aastal Lätist ostmine tulenevalt pandeemiast oluliselt langes," lisas ta. Uuringu kohaselt plaanib 2021. aastal kindlasti või tõenäoliselt Lätti alkoholi ostma minna 16 protsenti, ehituskaupu 13 protsenti, toiduaineid 12 protsenti, mootorikütuseid 10 protsenti ja tubakatooteid 5 protsenti vastanutest. Alkoholi piirikaubanduse vähenemine on toonud kaasa ka teiste kaupade ostmise vähenemise. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles uuringut kommenteerides, et tervisekriisi mõju aitas piirikaubanduse mõjude vähenemisele kaasa, kuid see oleks kindlasti toimunud aja jooksul ka tavaolukorras. "Alkoholiga seotud piirikaubanduse oleme saanud peale viit aastat tagasi taas normaalsusesse, kuid nüüd on tähtis, et otsustajad sarnast viga uuesti ei teeks. Juba järgmise aasta 1. maile on planeeritud diislikütuse aktsiisimäära tõstmine varasemale tasemele, mis motiveerib ühe tegurina taaskord piirikaubandust," nentis ta. Paltsi hinnangul asuksid peale aktsiisitõusu taaskord maanteetranspordi ettevõtjad eelistama tankimist läbisõidul Lätist, kasvab ka eraisikute kaasaostetava kütuse hulk ja suureneb ka piiriäärne väiketarbimine. "Kütusekuludelt kokkuhoidmine on paljude leibkondade jaoks suurema tähtsusega, kui näiteks alkoholi või tubaka pealt raha säästmine, ning saavutatud väiksem hinnavahe näiteks tubaka ja alkoholi suhtes ei ole enam niivõrd määrava tähtsusega, kuid Lätis olles on ka neid ja teisi kaubaartikleid kasulik sealt osta," ütles Palts. "Ehk taaskord on oht, et motiveerime suurt hulka inimesi aga ka ettevõtjaid tegema kulutusi Lätis, mis taas kahjustab meie maksulaekumisi, ja paneb ettevõtjad naabritega võrreldes halvemasse konkurentsisituatsiooni," nentis koja peadirekor. Ta lisas, et juba vana tõde on seegi, et aktsiiside puhul tuleb alati vaadata laiemat konteksti – mida teevad Eesti naaberriigid, kui efektiivne on salaturuga võitlemine, milline on üldine majanduslik olukord ja kütuste puhul kindlasti ka maailmaturul toimuv ja prognoosid. Eesti Konjunktuuriinstituut viis 2021. aasta jaanuaris Eesti elanike hulgas läbi viienda piirikaubanduse alase küsitluse. Küsitlus viidi läbi posti- ja veebiküsitluse teel ning kokku vastas küsimustele 1226 elanikku vanuses 18–74 eluaastat. Vastanute jaotus sotsiaal-demograafilistes gruppides on representatiivne ja vastab Eesti elanike sotsiaal-demograafilisele jaotusele. Uuring tugineb infoallikatena aktsiisilaekumiste analüüsile Eestis ja Lätis, jaehinnavaatlustele Eestis ja Lätis, ekspertintervjuudele tootjate ja jaekaupmeestega, elanike küsitlusele ning maksu- ja tolliameti (MTA) andmete analüüsile.
