Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et lõke ei ole koht, kus põletada kevadkoristusega kogunenud risu ja rämpsu ning lõkkesse tohib visata vaid põletamiseks sobivat materjali ehk kuiva ja kemikaalidega töötlemata puitu. Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Reet Pruuli sõnul ei teadvustata tihti, miks lõkkesuitsu sissehingamine ärritab silmi ja hingamisteid. „Ohtlikke saasteaineid tekib vähem, kui põletada puhast kuiva puitu. Mida niiskem on põletatav materjal ja kui lõkkesse visata põletamiseks mittesobivaid asju, seda rohkem sisaldab suits inimest ja keskkonda kahjustavaid aineid,“ lausus Pruul, kelle sõnul on üheks suitsu komponendiks niinimetatud peenosakesed, mida me palja silmaga ei näe, aga mida tekib igasugusel põlemisel rohkesti ja mis on tervisele kõige ohtlikumad. „Peenosakesed satuvad kopsudesse ja sealtkaudu vereringesse, kandudes nii kogu organismis laiali. Organismi sattunud peenosakesed koos saasteainetega on inimesele sama ohtlikud nagu vale toitumine, vähene liikumine ja stress, põhjustades südame-veresoonkonna haigusi, diabeeti, kopsuhaigusi, trombe ja ülekaalulisust,“ selgitas Pruul. Tartu Ülikooli teadlaste hinnangul põhjustab õhusaaste Eestis kuni 600 enneaegset surma aastas. Samas suurusjärgus on õhusaastest tingitud haiglaravi vajavate inimeste arv. Eriti hoolikad peaksid suitsuses ümbruses olema inimesed, kellel on südamepuudulikkus, stenokardia, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus või astma. Samuti peaks laste kokkupuude suitsuga olema minimaalne, kuna nende organism alles areneb ja nad hingavad kehakaalu kilogrammi kohta rohkem õhku, sealhulgas õhusaastet kui täiskasvanud. Keskkonnaministeerium siiski lõkketule nautimist ära ei keela, sest kahtlemata kuulub lõke soojade õhtute ja romantika juurde.
