Suveniiride müüjate ja tootjate liit (SMTL) pole rahul, et valitsus, mis otsustas mõnevõrra toetada kriisis kuivale jäänud suveniirimüüjaid, ei eraldanud raha suveniiride tootjatele. SMTL saatis pea-, rahandus-, ettevõtlus- ja kultuuriministrile ning MKM-i ja EAS-ie esindajaile avaliku kirja, milles põhjendab toimiva kriisitoe vajadust. Organisatsioon möönab, et käsitöö- ja suveniiripoed said toetust 371 250 euro ulatuses, samas jääb aga arusaamatuks, miks kriisi jätkudes muudeti tingimusi isikute kahjuks, kellele abi oli juba lubatud, ning lisati juba niigi ebapiisava eelarvega toetuse saajate hulka lisavaldkondi. Samuti jääb SMTL-ile arusaamatuks, et kui toetuse saajate hulka lisavaldkondi lisati, siis miks jäeti välja käsitöö- ja suveniiride tootjaid. SMTL kinnitab, et kui lähiajal ja kiiremas korras reaalset ja mõistlikku toetust ei saada, on kohalik suveniiri- ja käsitöövaldkond oma tegevuse lõpetanud ning edaspidi näeb Eestis mitte kohalikku, vaid imporditud ja võõrapäraseid tooteid. SMTL on arvamusel, et iga üksik suveniirivaldkonna toetuseks antud euro on võimeline tagasi tootma kuni kümnekordselt, ja seda nii maksude, töökohtade, üldise tarbimiskasvu, oskuste, kogemuste, innovatsiooni, loovuse, integratsiooni, investeeringute, elu ja kultuuri edendamise, ettevõtluse kui ka stabiilsuse ja turvalisuse säilimise ning Eestit hoidva maine näol. SMTL märgib, et peale Tallinna vanalinna asuvad suveniiripoed lennujaamas, sadamas, kaubanduskeskustes, turgudel, muuseumites, vaatamisväärsuste juures, suveniiritootjate asukohas ja loomelinnakutes. Poode, mis enne kriisi Tallinnas põhitegevusena suveniire müüsid, oli üle 150. SMTL-i kinnitusel ostavad suveniire eelkõige kaugemalt tulnud, näiteks Hispaania, Itaalia, USA, Hiina ja ka Vene turistid. Soomlased ja lätlased suveniire ei osta, sest nende jaoks ei ole Eesti päris välismaa. Ka eesti inimesed ostavad suveniire ainult siis, kui nad välismaale reisivad. SMTL sõnul on suveniirihooaeg eelkõige suvel, siis saabuvad Tallinna sadamasse muuhulgas ka kruiisilaevad. Need enam kui pool miljonit turisti jätavad viie kuu jooksul suveniiripoodidesse rohkem raha kui kõik teised turistid kokku. SMTL hinnangul kasvab Hiina turistide hulk. Lisanduvad ka külalised Filipiinidelt, Malaisiast, Koreast ja Hongkongist. Need turistid saabuvad Tallinnasse eelkõige Helsinkist. Vene turistide suur osakaal on SMTL-i sõnul Tallinnas seotud eelkõige kohaliku kogukonnaga. Mullu jäid paraku kõik need turistid tulemata, mis tähendab, et suveniirimüüjate kahjud on kuni 100 protsenti ja müügi puudumine on totaalne. SMTL-i hinnangul on Eestisse saabumata jäänud umbes 2,5 miljonit reisi ning ära on jäänud vähemalt 3 miljonit ostu. Saamata jäänud summad ulatuvad sadadesse miljonitesse ning kogu turismisektori puhul on see üle miljardi euro. SMTL-i hinnangul oli Eestis 2019. aastal põhitegevusena käsitöö ja suveniiride müügiga tegelenud isikuid kuni 700. Ettevõtteid aga, mille põhitegevus oli käsitöö ja suveniiride tootmine, oli kuni 100. SMTL tõdeb, et suveniirivaldkonnas töötas enne kriisi märkimisväärne hulk tööturul väiksema konkurentsivõimega isikuid, nagu invaliidid, pensionärid, õpilased, erivajaduste ning vähese keeleoskuse ja haridusega inimesed. Katusorganisatsiooni hinnangul on suveniirivaldkonnas tuhandeid töö kaotanuid ja tuhandeid alaga seotud töökohti, mida enam ei ole. "Kui suur hulk inimesi peaks korraga vaesuma, et see ei mõjuks meie kogukonnale?" küsib SMTL. "Mis piirini me laseme inimeste kannatlikkusel ja usaldusel valitsuse vastu väheneda, et kriis ei võimenduks? Kui töökohti tagasi tekkima ei hakka, kui ettevõtted on pankrotistunud, mis saab siis? Kes vastutab? Kas ettevõtjad peaks tulema tänavale, et õiglust nõuda?" SMTL-i sõnul oli Eestis enne kriisi ümmarguselt ligi 2000 aktiivselt tegutsevat käsitöölist ja valdkonna kogukäive aastas oli umbes 50 miljonit eurot. SMTL selgitab, et Eestis oli kohalik suveniiripood kohaliku käsitöölise väheseid võimalusi oma tooteid müüa, seega on kohalikud suveniiripoed kohalikule kogukonnale olulised. Maal, kus on võimalusi raha teenida piiratud, on käsitöö üks neist tegevustest, mis aitab elama jääda – seda just sellesse samasse kogukonda, linna, külla, tallu. SMTL selgitab, et käsitööliste igapäevaelu teine oluline osa on laadategevus. Laatade ja messide ärajäämisel kaotasid aga sissetuleku ka nendel osalema pidanud käsitöölised.
