Esmaspäevast saavad soovijad end kahe kuu jooksul 25 apteegis üle Eesti puukentsefaliidi vastu vaktsineerida, vahendab BNS. Eesti Provisorapteekide Liidu juhi Ly Rootslase sõnul keskendub hetkel suur osa tervishoiuteenuse osutajatest COVID-19 vastu vaktsineerimisele. "Kuid käes on kevad ning puugid o taas liikvel. Kuna kultuuri- ja meelelahutusasutused on hetkel suletud, siis on looduses liikumine ja maakodude külastamine peamiseks puhkuseks ja ajaveetmiseks. Apteekidel on hea meel, et saame osaleda puukentsefaliidi vastase vaktsineerimise korraldamisel ja seeläbi ennetada haigestumist sellesse haigusesse," ütles Rootslane. Tänavu saab end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida 11 Eesti linnas – nagu ka varasemalt on see võimalik Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Pärnus, Rakveres, Narvas, Võrus ja Kuressaares, uute kohtadena on lisandunud Rapla ja Haapsalu. Vaktsiinisüsti maksumus jääb 36-39 euro vahele. Apteekides vaktsineeritakse puukentsefaliidi vastu juba teist korda. 2019 . aastal vaktsineeris ennast apteegis puukentsefaliidi vastu ligi 10 000 inimest. 2020. aasta jäi eriolukorra tõttu küll vahele, kuid sügisene gripi vastu vaktsineerimine näitas, et Eesti inimesed käivad hea meelega apteekides vaktsineerimas. Teiste riikide kogemus kinnitab, et apteekides vaktsineerimine on aidanud olulisel määral tõsta elanikkonna vaktsineerituse taset. Praegu vaktsineeritakse apteekides juba 12 Euroopa riigis, osas neist teevad seda ka apteekrid. Eesti apteekides vaktsineerivad vastava väljaõppe läbinud tervishoiutöötajad. Puukentsefaliidivastaseid süste tehakse esimesed kaks ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas 9-12 kuud hiljem. Pärast seda tuleb esimene kordussüst teha kolme aasta möödudes, järgmised sõltuvalt patsiendi vanusest kas kolme- või viieaastase intervalliga. Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mida põhjustab puukentsefaliidi viirus. Puukentsefaliidi viiruste ülekandjateks inimestele on puugid, kes puugihammustuse teel kannavad ühtlasi üle ka viirusi. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele ning põhjustada erineva meningiiti või meningoentsefaliiti. Jääknähte nagu tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired esineb 26-46 protsendil haigust põdenud patsientidest. Puukentsefaliit võib 1,4 protsendil juhtudest lõppeda surmaga. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse sümptomaatiliselt. Haigust on võimalik ennetada vaktsineerimisega. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt asub Eesti piirkonnas, kus tuleks puukentsefaliidi vastu vaktsineerida kogu elanikkond. Puukentsefaliidi tüsistused on seotud elukvaliteedi langusega ja pikaajaliste kuludega nii seda põdevale patsiendile kui ka ühiskonnale
