Mõttekoda Praxis analüüsis, kuidas mõjutasid COVID-19 pandeemia ja piirangud puuetega inimesi ja erivajadustega laste vanemaid, leides, et pandeemia ajal edastatud info ei ole puuetega inimestele piisavalt ligipääsetav. Puuetega inimesed tundsid, et riigipoolne kriisikommunikatsioon on olnud ebaühtlane, sõnumid segased või keskendunud viiruse levikule. Info on laiali paljudes kanalites, see on vaid vahel kohandatud nägemis- või kuulmiserivajadusega inimestele. Lihtsas keeles või piktogramm-infot, mis jõuaks intellektipuudega inimesteni, edastatud ei ole. Praxise poliitikaanalüüsist selgus, et puuetega inimeste ligipääs infole, teenustele ja kaupadele on pandeemia ajal halvenenud: tehtud piirangud on takistanud puuetega inimestel tarbida nende heaolu ja tervislikku seisundit toetavaid teenuseid, nagu arstiabi, sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni ning vaimse tervise toetamise teenuseid. Internetti kolinud teenused ei ole parandanud olukorda inimeste jaoks, kel on kesine digikirjaoskus. "Näiteks vaktsineerimisest teavitamine ja vaktsineerimisele kutsumine peab olema ligipääsetav ning arvestama inimestega, kelle digikirjaoskus on vähene või puudub üldse. Nii peaks vaegkuuljaid peaks vaktsineerima kutsuma pigem tekstsõnumi kui telefonikõnega ja arvestama võimalusega, et inimene ei pruugi osata ka telefoni sõnumifunktsiooni kasutada,” tõi Praxise analüütik Kaupo Koppel näite. Paljud tegevused on Koppeli sõnul puuetega inimeste toetamiseks on tegelikult lihtsasti elluviidavad. Näiteks kui pandeemia ajal soovitakse kontaktide vältimiseks kaupu tellida e-poodidest, siis peavad e-poed olema kättesaadavad muuhulgas pimedate, kes kasutavad ekraanilugejaid. Siin saaksid e-kaubanduse teenuste pakkujad ise näidata head eeskuju ligipääsetavuse suurendamisel. "Pandeemia-aastal kolis suur osa elust virtuaalruumi, aga Eestis ei ole kõik inimesed arvutikasutajad või osavad info otsijad,” leidis Praxise programmijuht Mari-Liis Sepper. ”Valitsuse poolt pandeemia ajal edastatud tähtis info peab olema ligipääsetav kõigile. Teave, mida elanikele edastatakse, peab olema selge ja ka erivajadustega inimestele kättesaadav kõige olulisemates kanalites, nagu ETV ja vikerraadio. Näiteks AK-uudised peaksid alati, ka tavaolukorras, olema subtiitritega." Praxis tegi hulga soovitusi, kuidas puuetega inimeste toimetulekut pandeemia ajal parandada. Avaliku sektori pakutavaid ravi-, rehabilitatsiooni ja tugiteenuseid, millest sõltub puuetega inimeste tervis, sh vaimne tervis ja eluks vajalike toimingute tegemine, tuleb tagada ka kriisiolukorras. Seda eriti juhul, kui kriis vältab kuid. Kui esmatarbekaupu soovitatakse kontaktide vältimiseks tellida e-poodidest, peavad e-poed olema kättesaadavad ka puuetega inimestele, näiteks ekraanilugejaid kasutavatele pimedatele inimestele. See eeldab ligipääsetavuse suurendamiseks kohandusi e-poodide veebilehtedel. Pandeemia teise laine kontekstis peaks taas kaaluma puuete automaatset pikendamist. COVID-19 testimine ja vaktsineerimine peab toimuma hoonetes, mis on ligipääsetavad erivajadustega inimestele, sealhulgas liikumispuudega ja pimedatele inimestele. Ka vaktsineerimisest teavitamine ja vaktsineerimisele kutsumine peab olema ligipääsetav ning arvestama inimestega, kelle digikirjaoskus on vähene või puudub üldse. Vaegkuuljaid peaks vaktsineerima kutsuma pigem tekstsõnumi kui telefonikõnega. Vähese digikirjaoskusega inimesi saab vaktsineerima kutsuda telefoni teel või edastades info teleuudiste, raadio või trükiajakirjanduse kaudu Riigi ja kohaliku omavalitsuse edastatud info viiruse leviku, selle piiramise, vaktsineerimise, pandeemia ohjamiseks võetud piirangute ja inimeste toetamise meetmete kohta peab olema edastatud sellisel viisil ja kanalite kaudu, et see jõuaks nägemis-, kuulmis-, füüsilise-, kõne-, tunnetusliku-, keele-, õppimis-, ja neuroloogiliste erivajadusega kasutajateni. Ajakohane teave, mis peab jõudma kõigi elanikeni, peaks olema regulaarselt edastatud üldtuntud ja -kasutatud kanalites. On puuetega inimesi, kelle olukorra leevendamiseks on raske midagi soovitada. Analüüs on tehtud RITA 1 projekti "COVID-19 seotud majandusmõjude ning nende pehmendamiseks mõeldud poliitikameetmete tõhususe hindamine" raames. Projekti eesmärk on pakkuda ajakohast ja kvaliteetset sisendit koroonaviiruse pandeemiast tingitud kriisi lahendamiseks ning hinnata kriisi leevendamiseks välja töötatud kriisi leevendusmeetmete majanduslikku mõju. Uuringu tellis SA Eesti Teadusagentuur ja tööd rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti Teadusagentuuri programmist RITA ja Eesti riigi eelarvest.
