Kui varem toimetasid koprad Pirital rohkem botaanikaaia kandis, siis tänavu on nad langetanud hoogsalt puid juba ka Kloostrimetsas, vahendab BNS. „Kevad on koprad liikvele ajanud ja Pirita jõe kallastel müttavate loomade tegevusjälgi on jäädvustanud Pirita terviseradadel liikujad. Pilte on riputatud sotsiaalmeediasse ning arutatud selle üle, kas kobraste arvukus Pirital on järsult suurenenud või on urbaniseerunud elukad muutunud julgemaks, et trügivad aina TOP-i poole. Ja kuna kobras tahab, et urusuu oleks vee all, kas on Pirita jõele varsti paisu oodata. Mitu jämedat puud on koprad langetanud Kloostrimetsa kandis ja paigale on kohalikud juba nimegi pakkunud – Kopraorg,” ütles Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat. Linnajääger ja Kostivere jahiseltsi jahimees Marko Olop selgitas, et Pirita jõe ümbrus on kobraste meelispaik olnud aastaid. „Eks kobras tuleb ikka sinna, kus on söögipõlde. Kobras on väga ettenägelik loom, nad otsivad endale elupaika arvestusega, et süüa jaguks paariks-kolmeks aastaks,” selgitas Olop. Kobras on puhas taimetoitlane, ta sööb kuni kahtsadat liiki taimi, aga peamised on paju, haab ja kask. „Lisaks rikkalikule toidulauale sobivad kobrastele ka Pirita jõe kaldaäärsed, kuhu saab kaevata sügavad urud. Pole vaja rajada paise ega koprakuhilaid,” ütles Olop. Ta nentis, et ka inimestega harjuvad koprad järjest enam, pealegi pole tal linnas suurulukitest vaenlasi, kes teda ohustaks. Olop, kes hoiab kobrastel silma peal, kinnitas, et kopra arvukus Pirita jõe ääres on kontrolli all, kuid möönab, et aeg-ajalt on neid siiski tulnud ohjeldada. Kümmekond aastat tagasi asusid koprad elama Tallinna botaanikaaia veekogudesse ning hakkasid maiustama botaanikaaias kasvavate eksootiliste taimedega. Hoogu läinud koprad tuli kinni püüda. Koprad pole just väga agressiivsed elukad, samas aga võivad nad oma territooriumi kaitsmisel ründavaks muutuda. „Kindlasti pole mõistlik minna koeraga kopra territooriumile,” märkis Olop.
