Eesti suitsetajate seas on endiselt kõige sagedasem sigarettide suitsetamine, samas on see kaotamas turgu teistele toodetele, selgus Norstati läbiviidud uuringust. Sigaretid on suitsetajate seas kõige rohkem levinud, neid kasutab 84 protsenti tubakatoodete tarbijatest, kellest 85% suitsetab igapäevaselt. Sigarette suitsetavad Eestis nii mehed kui naised ning erinevate vanuserühmade esindajad, kuid kõige rohkem on üle 40-aastaseid tarbijaid. Käsitsi keeratud sigarette tarvitab aeg ajalt 12 protsenti vastanutest ja muid suitsetavaid tubakatooteid kaheksa protsenti. E-sigarett on pakis müüdavate sigarettide järel kasutajaskonnalt järgmine toode. Seda kasutab 17 protsenti tarbijatest ning täiendavad 42 protsenti tarbijatest on proovinud. E-sigareti kasutamine on kõige sagedasem 18-39-aastaste seas. Kuumutatavaid tubakatooteid tarvitab praegu seitse protsenti tarbijatest ja kaheksa protsenti on neid proovinud. Neid tooteid tarvitatakse kõige enam 30-39-aastaste inimeste seas, keda iseloomustab elamine Harjumaal või Tallinnas ning kõrgem sissetulek. Sarnane hulk inimesi on kokku puutunud vesipiibuga. Nikotiinipadjakesi kasutab vaid viis protsenti suitsetajatest ning täiendavad üheksa protsenti on neid tarbinud. Kõige sagedasemad kasutajad on 18-29-aastased, kuid mõningal määral leiab kasutajaid ka 30-39-aastaste inimeste seast. „Uudseid tubakatooteid on ennekõike suitsetajaid kasutama ajendanud soov tavasigarettidest ning suitsuhaisust vabaneda ning usk nende väiksemasse kahjulikkusesse, kuid proovima on ajendanud neid tooteid ka pelgalt uudishimu,“ selgitas uuringujuht Kaidi Reedi. „2018. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu põhjal võib öelda, et sigarettide tarvitamine on Eestis võrreldes paari aasta taguse ajaga rohkem asendumas teiste alternatiividega.“ Sobivamaks tooteks sigarettide suitsetamise lõpetamiseks peetakse e-sigaretti, nikotiiniplaastreid ja närimiskummi, kuid mainitakse ka kuumutatavaid tubakatooteid või nikotiinipadjakesi. Vaid viis protsenti suitsetajatest usub, et lõpetamiseks pole sobiv ükski toode, aitab vaid tahtejõud. Samas ei saa tähelepanuta jätta, et koguni 29 protsenti ei oska küsimusele vastust anda. „Üle 70 protsenti tubakatoodete tarbijatest nõustub, et riigi tervisepoliitika peaks tagama, et need, kes soovivad suitsetamist jätkata, kasutaks selleks selliseid tooteid, mille väiksem kahjulikkus on teaduslikult tõestatud. Ühtlasi arvatakse, et vähem kahjulikumad tubaka- või nikotiinitooted võiksid olla madalamalt maksustatud kui suuremat terviseriski põhjustavad tooted,“ sõnas Reedi. Uuringufirma Norstat läbi viidud uuringu eesmärgiks oli välja selgitada suitsetajate teadlikkus uutest tubakatoodetest ja nendega kokkupuude. Uuring toimus veebiküsitluse meetodil ajavahemikus 25. veebruar kuni 12. märts. Uuringu sihtrühma moodustasid täisealised tubakatooteid tarbivad Eesti elanikud. Kokku vastas uuringule 1001 tubakatoodete tarbijat üle Eesti. Uuringu tellis Meta Advisory.