Riigihalduse minister Jaak Aab märkis, et hoolimata Tallinna linnapea ja Eesti Kirikute Nõukogu palvest kirikutele 2. mail leevendusi ei tehta ning avalikke jumalateenistusi võib teatud tingimustel pidada alates 3. maist, vahendab BNS. «Me arutasime ja leppisime kokku, et seda leevendust me ei tee, arvestades neid riske,» ütles Jaak Aab Keskerakonnast. 2. mai on pühapäev, mil kirikutes toimuksid jumalateenistused. Lisaks langeb tänavu 2. maile ortodokside ülestõusmispüha. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart saatis peaminister Kaja Kallasele kirja, milles palus kaaluda võimalust rakendada COVID-19 piirangute leevendusi alates 2. maist, et religioossed inimesed saaksid tähistada aasta suurimat usupüha – ülestõusmispühasid traditsioonide kohaselt. Linnapea tunnustab valitsuse tööd võitluses COVID-19 viiruse vastu ning piirangute etapiviisilist leevendamist. „Toetame seda, et esmalt lubatakse tegevusi välitingimustes, mis on ohutum, kui siseruumides kogunemine. Vaatamata sellele, et viiruse levikut kajastavate numbrite dünaamika on positiivsemaks muutunud ehk nakatunute arv on vähenemas, tuleb siiski olla ettevaatlik, sest see arv on ikkagi võrdlemisi suur,“ märkis Kõlvart. Samas tuleb linnapea hinnangul pandeemiast taastumisel lisaks nakatunute arvule jälgida mitmeid teisi aspekte, mis peegelduvad ühiskonnaelus ja rahva heaolus. „Lisaks füüsilisele tervisele, on enam kui aasta kestnud koroonaepideemia mõjutanud ka rahva vaimset tervist, mistõttu on paljud inimesed emotsionaalselt ja vaimselt väsinud,“ nentis linnapea. Valitsuse poolt kavandatud piirangute leevendused alates 3. maist pakuvad juba mitmeid vaimset tervist hoidvaid võimalusi: sise- ja väliruumis saab sportida, külastada saab siseruumides muuseume ja näitusi, arvestades 2+2 liikumispiirangut ja 25-protsendilist ruumitäitumust. Niisamuti on 3. maist välitingimustes lubatud maksimaalselt 150 inimesele avalikud koosolekud ja jumalateenistused. Siiski palus linnapea valitsust kaaluda võimalust alustada Covid-19 leviku piirangute leevendusega planeeritust üks päev varem, sest 2. mail tähistatakse õigeusu kirikukalendri järgi aasta üht suurimat usupüha, ülestõusmispühasid. Eestis elavatest inimestest peavad omaks mingisugust usku natukene alla 30 protsenti elanikest, 16 protsenti Eesti elanikest peavad omaks õigeusku. „Usk ja usutalitused pakuvad paljudele inimestele vaimset hingepidet. Ühtlasi oleks see sümboolne märk hoolivusest ja mõistmisest kõigi ühiskonnaliikmete vastu, sest lootust ja rõõmu vajab praegusel ajal iga eestimaalane,“ seisab kirjas peaministrile. „Alles hiljuti toimus riigikogus ja ühiskonnas ka avalik debatt teise ülestõusmispüha riigipühaks kuulutamise üle, toetan seda ideed ning seda tuleks laiapõhjaliselt arutada.“