Eesti Energia teenis esimeses kvartalis 26,5 miljonit eurot puhaskasumit, mullu samal ajal oli ettevõtte 2 miljoni euroga kahjumis. Müügitulu kasvas 2021. aasta esimeses kvartalis aastataguse perioodiga võrreldes kolmandiku võrra 297,3 miljoni euroni. Kulumieelne ärikasum (EBITDA) suurenes aastaga 46 protsenti 72,4 miljoni euroni, teatas Eesti Energia. Eesti Energia juhatuse liikme ja finantsdirektori Andri Avila sõnul panid tugevale koondtulemusele aluse tootmis- ja müügimahtude suurenemine, energiahindade kasv ning eelmisest aastast väiksemad püsikulud. "Aasta kolme esimese kuu temperatuurid olid 2020. aastaga võrreldes keskmiselt ligi kuus kraadi madalamad. See tõi elektri tarbimises kaasa 10-protsendilise kasvu. Suurenenud elektri nõudlus kergitas nii turuhinda kui ka vajadust meie soojuselektrijaamade järele," märkis Avila pressiteates. Kontserni elektrienergia müük koduturgudel Soomest Poolani suurenes aastaga 13 protsenti 2,5 teravatt-tunnini. Koduturgudest oli müügi kasv kiireim Leedus, kus Eesti Energia on tõusnud pärast sealse elektrituru järk-järgulist avanemist suuruselt teiseks elektrimüüjaks. Elektri hinnad olid Nord Pooli turul mullusega võrreldes keskmiselt kaks korda kõrgemad, mis oli peamine põhjus müügitulu suurenemisele. Elektrienergia toodang kasvas samal ajal aastases võrdluses kolmandiku võrra 1,3 teravatt-tunnini. Toodangut kasvatas pakaselisel ja tuulevaiksel perioodil suurenenud elektri turuhind ja nõudlus juhitava tootmise järele. Eesti Energia soojuselektrijaamad töötasid tarbimistippude ajal võimsusel kuni 1200 megavatti. Ettevõtte täitis sellega omaniku ootust hoida tootmisvõimekust Eesti keskmise elektritarbimise tagamiseks. Vedelkütuste toodang püsis 125 000 tonniga mullusel tasemel. Maailmaturu nõudlus vedelkütuste järele ning toodete hind on pärast aastatagust COVID-19 pandeemiast tekkinud šokki naftaturgudel iga kvartaliga suurenenud, olles lähedal kriisieelsele tasemele. Esimese kvartali jooksul tegi Eesti Energia mitu äriliselt suure kaaluga otsust, alates Ida-Virumaale 2023. aastaks rajatavast Purtse tuulepargist kuni Läänemaal ja Viimsis võrguteenust pakkuva Imatra omandamiseni. "Tulevikuvaates veelgi suurema kaaluga on uus ärisuund sõlmida pikaajalisi, kuni kümneaastaseid tuuleenergia müügilepinguid Eesti, Läti ja Leedu äriklientidega, kes soovivad oma keskkonnajalajälge vähendada ning saada pikaajalist hinnakindlust. Kolme kuuga sõlmitud lepingute maht ulatus kahe teravatt-tunnini, mis on võrdluseks ligikaudu neljandik Eesti aastasest elektritarbimisest," märkis Avila.
