Justiitsministeeriumi äsja valminud eelnõu järgi läheb sideandmete päringu lubade andmine prokuratuurilt kohtutele, kuid ei piirata kuritegude ringi, mil seda teha tohib Ühele sarivargale saadi jälile ja kohtus langetati süüdimõistev otsus nii, et politsei vaatas, kus ta käinud on. Õigemini - kus tema telefon käis. Aastas kasutatakse sideandmeid 3000 korral. Kuid edasikaebamiste jada lõppes alles Euroopa Kohtus, kus otsustati, et nii väikese kuriteo puhul ei tohi niivõrd palju teise inimese eraellu sekkuda, olgu ta pätt või mitte. Uurijate elu muutus raskemaks. Uue eelnõu järgi peab prokuratuur küsima mobiiliandmete uurimiseks kohtu luba. See on kompromiss, sest eelnõus on jäetud kirja panemata, mis on piisav kuritegu selliste andmete kasutamiseks, vaid seda otsustaks kohtunik iga kord eraldi. Advokaatide arvates peaks aga selgelt paika panema, millistel juhtudel tohib ja millistel mitte kasutada mobiilside andmeid. Eelnõu järgi jääks prokratuurile ka võimalus ajakriitiliste juhtumite puhul ka kohtult küsimata mobiilside andmeid küsida, kuid siis peab kohus andma loa tagantjärgi. Kui luba kohus ei anna, siis ei tohi seda tõendit kohtus kasutada.
