Gjensidige tellitud ja Balti riikides NielsenIQ poolt läbiviidud uuringu järgi vähendasid 23 protsenti Eesti inimestest COVID-19 pandeemia ajal autoga sõitmist, 37 protsenti vähendasid takso- või autojagamisteenuse kasutamist ja ühistranspordiga liiklemist koguni 41 protsenti, vahendab BNS. Samas Lätis ja Leedus tõdesid ligi pooled vastanutest, et on 2020. aastal sõitnud senisest vähem ühistranspordiga, teatas Gjensidige. "Positiivsena võib seejuures välja tuua, et kõikides Balti riikides vastas ligi kolmandik inimestest, et on hakanud pandeemia ajal rohkem liikuma jalgsi või käinud näiteks matkamas," lisas Gjensidige kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk pressiteates. Autosõidu harjumusi on uuringu põhjal Balti riikides kõige vähem muutnud Läti inimesed ning kõige rohkem Leedu inimesed. Nendes riikides erinevad küsitluse tulemused pea kahekordselt: Leedus vastas 42 protsenti uuringus küsitletutest, et kasutasid 2020. aastal autot varasemast vähem, Lätis oli sama näitaja 21 protsenti. "Üheks põhjuseks on tõenäoliselt Leedu rangemad piirangud, sest ka uuring viitab, et just seal on kõige rohkem inimesi asunud kaugtööle. Ka koolid on olnud pikemalt kaugõppel, mis vähendab lastevanemate ringiliikumist veelgi enam," märkis Mürk. Ta tõi välja, et pandeemia ajal on osa elanikkonnast kasutanud autot ka tavapärasest sagedamini – Eestis 9 protsenti, Lätis 12 protsenti ja Leedus 7 protsenti vastanutest. "See võib olla tingitud soovist liikuda senisest enam kontaktivabalt, aga ka reisipiirangutest, mis on suurendanud riigisisest autoga reisimist," nentis Mürk. Uuringus küsitleti 4800 inimest Balti riikides vanuserühmas 16–64. Andmed koguti 2021. aasta veebruaris.
