Möödunud nädalaga ei lisandunud uusi gripiviiruse juhte. 26. aprill kuni 2. mai pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 1833 inimest, kellest 22 protsenti moodustavad lapsed. Ringluses on peamiselt rinoviirus. Kõige enam registreeritud pöördumisi oli Narvas, Raplamaal, Pärnumaal ja Läänemaal. Nii Euroopa gripiseire võrgustiku kui WHO andmetel püsib Euroopa Liidus ja mujal maailmas grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal tasemel. Ka mujal maailmas pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole tavapärasest vähem inimesi. Erinevad hügieeni- ja füüsilise distantseerimise meetmed SARS-CoV-2 viiruse leviku vähendamiseks on mõjutavad gripiviiruse levikut. Gripi tekitaja on ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad viirused. Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripiviirused. Pandeemilise potentsiaaliga on ennekõike A-gripi viirused. Haiguse tundemärkideks on kiirelt tõusev kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Gripiga võivad kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine. Gripp on äge viiruslik haigus. Gripp levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas.
