Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma kinnitusel on äsja avastatud Karjaküla sotsiaalkeskuses nakatunuid 44. "Kui koroonaviiruse teise nakatumislaine alguses moodustasid hooldekodudest haiglasse viidud patsiendid ligi 20 protsenti kõikidest koroonaviirusega nakatunud haigetest, siis vaktsineerimise järel on nende osakaal langenud ühe protsendi lähedale. Surmade statistikas oli pilt veelgi kurvem – ligi pooled lahkunutest, kel tuvastati koroonaviirus, olid hooldekodude või sotsiaalkeskuste kliendid. Nüüd on hoolekandeasutuste klientide osakaal koroonasurmades 3-8 protsenti," ütles ta. Härma sõnul valdav osa Karjaküla keskuse riskirühmast ei ole haigestunud, neil on küll tuvastatud viirus, kuid sümptomeid ei esine. "Enamik põeb viirust asümptomaatiliselt. Mõnedel nakatunutel on kerge palavik, kerge nohu ja nõrkus, kolmel ühe doosiga vaktsineeritul tekkis kõrgem palavik, kuid see on kõik tühine võrreldes selle pildiga, mida nägime enne vaktsineerimise algust," selgitas Härma. Härma sõnul kaitseb vaktsineerimine üldjuhul ka nakatumiste eest, aga kaitsepookimise peamine eesmärk riskirühmades on takistada viiruse hävitustööd. "Täiendavalt vajab uurimist, milline on üldse viiruse edasikandumise võimekus pärast vaktsineerimist ja kas vaktsineeritu edasi antud viirus suudab immuniseerimata inimesele kahju tekitada. Karjaküla näitel võib järeldada, et viirus küll levis, kuid raskemad tagajärjed on seni õnnestunud ära hoida," rääkis Härma. Tänase seisuga on Karjaküla sotsiaalkeskuses tuvastatud 44 nakatumist, neist 39 on kliendid ja 5 töötajad. Täieliku vaktsiinikaitse on saanud 76,4 protsenti klientidest ja 60 protsenti töötajatest. Haiglaravi neist keegi ei vaja.
