Homme
20. juun
23...33
13...18
Ülehomme
21. juun
24...34
15...21

Eesti

Statistikaamet: korterite laojääk väheneb ja tekkida võib ka defitsiit

Foto: Seitsmesed uudised
11:16 08. mai 2021
Autor: uudised.ee
Allikas: BNS

Statistikaameti analüütikud leidsid eksperimentaalstatistiliste meetoditega kinnisvarakuulutusi analüüsides, et korterite laojääk väheneb jõudsalt ja varsti ei ole välistatud ka defitsiit.

"Juba mõnda aega ostetakse kinnisvaraturul sellise aktiivsusega nagu pakutav võiks otsa saada. Pole selge, kas inimesed pelgavad uusi piiranguid, kardavad pandeemiajärgse rahatrüki mõju, ootavad järgmist majandusliku allakäigu lainet, otsivad oma varadele tormikindlat sadamat või on mingil muul põhjusel korterite ja majade ostujahil," kirjutasid juhtivanalüütikud Jaan Õmblus, Märt Leesment, Kaja Sõstra ja andmeteadur Arko Kesküla statistikaameti blogis.

Andmeanalüütikud selgitasid, et uued korterid on kinnisvaraturu üheks tundlikumaks sektoriks, mis oma likviidsusest ja standardiseeritusest tulenevalt võivad hästi peegeldada trende ning anda alust prognooside tegemiseks.

"Viimase aasta uute korterite müügikuulutusi vaadates on näha, et sedasorti kaupa pakuti turul järjest rohkem. Alates 2020. aasta märtsist kuni selle aasta alguseni kasvas müügiks pakutavate uute korterite arv enam kui viis korda," märkisid nad, täpsustades, et peamiselt pakuti 2019. ja 2020. aastal valminuid, aga ka 2021. aastal valmivaid kortereid.

Ootamatu muutus toimus analüütikute sõnul aga selle aasta alguses. "Inimestel läks korterite ostuga ühel hetkel väga kiireks. Aasta nelja kuuga on müügiks pakutavate uute korterite hulk kahanenud ligi kaks korda. Uutele korteritele joostakse tormi, justkui raha kaotaks varsti oma väärtuse ja täna on veel viimane hetk oma raha eest mingitki reaalväärtust saada," kirjeldasid analüütikud. 

Nende hinnangul on Eesti inimeste jaoks kõige reaalsem investeering ikkagi kinnisvara ja uued korterid on selle sektori ühelt poolt likviidseim, teiselt poolt ka arvestatava võimaliku rahavooga – ehk üürituluga – variant. "Seega ei ole midagi imekspandavat, miks see sektor kaubaks läheb," tõdesid nad. 

"Loodus ei salli tühja kohta ning turumajandus täidab alati tühimiku. Kui aasta alguses hakkas kiirelt vähenema müügis olevate uute korterite arv, siis samas hakkas suurenema 2022. aastal valmivate korterite pakkumine," märkisid nad.

Analüüsi kohaselt on eelmise aasta lõpu seisuga 2022. aastal valmivate korterite müügipakkumised suurenenud kolm korda. "See tähendab aga seda, et müük on liikunud kaugemale tulevikku, järjest rohkem müüakse visiooni. See on jällegi asjaolu, mis viitab, et hetkeolukord sarnaneb 2008. aastal kulmineerunud buumiga – ka siis müüdi ju põldudel peamiselt visioone, plaane ja kogu kaup läks müüki juba paberil," nentisid andmeanalüütikud. 

Õmblus, Leesment, Sõstra ja Kesküla märkisid, et kui on viiteid buumile või defitsiidimajandusele, siis peab viiteid selle kohta olema näha ka mujal, mitte ainult uute korterite sektoris. Nad tõdesid, et täpselt nii see praegu ka on. "Oleme varasemalt juhtinud tähelepanu sellele, et kinnisvarasse paigutatav raha on üles leidnud Tartu piirkonna ja suvilad on ootamatult muutunud väga tootvaks sektoriks," viitasid nad.

Analüütikute sõnul on seega on mitmeid näiteid ja viiteid, et raha justkui hakkaks oma väärtust kaotama ning pääseteeks on leida sellele koht kinnisvaras. Samas toonitasid nad, et euro on stabiilne Euroopa Liidu raha ja professionaalsed analüütikud hüperinflatsiooni ohtu ei näe. Turul on aga asjadest paraku oma arusaam, leidsid nad. 


Kommentaarid

Kommentaare 0
Ole esimene ja lisa oma kommentaar!