Euroopa Komisjon prognoosib Eesti majanduskasvuks sel aastal 2,8 protsenti ning järgmisel aastal 5 protsenti, mida on veebruarikuisest prognoosist vastavalt 0,2 ja 1 protsendipunkti rohkem. Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu kiirendavad Euroopa Liidu (EL) eelarvest ja taastepaketist rahastatavad investeeringud. Pensionisüsteemi teisest sambast välja võetud raha võib lühiajaliselt majapidamiste tarbimist suurendada, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis. Töötuse kiire kasv Eestis stabiliseerus möödunud aasta lõpus ja selle laeks peaks jääma sel aastal 8 protsenti. 2022. aastal on oodata tööpuuduse taseme langust 6 protsendile. Vaatamata kriisile tõusid palgad eelmisel aastal 2,5 protsenti, veduriks IT- ja tervishoiusektor. Väike palgatõus peaks sel ja järgmisel aastal jätkuma. Oodatav inflatsioon on peamiselt energiahindade tõusu tõttu 2021. aastal 1,6 protsenti ja 2022. aastal 2,2 protsenti. Valitsussektori eelarvepuudujääk jõuab sel aastal eeldatavasti 5,6 protsendini SKP-st, kuid väheneb 2022. aastal 3,3 protsendile. Avaliku sektori võlg suureneb 2022. aastal 24 protsendini SKP-st, jäädes siiski madalaimaks Euroopa Liidus. Värske majandusprognoosi kohaselt kasvab EL-i majandus tänavu 4,2 protsenti ja 2022. aastal 4,4 protsenti. Euroala majandus peaks prognoosi kohaselt kasvama sel aastal 4,3 protsenti ja järgmisel aastal 4,4 protsenti. See tähendab kasvuväljavaadete märkimisväärset paranemist võrreldes veebruaris esitatud majandusprognoosiga. Toona prognoosis komisjon, et euroala majandus kasvab mõlemal aastal 3,8 protsenti ning EL-i majandus tänavu 3,7 protsenti ja järgmisel aastal 3,9 protsenti. "Kuigi me ei ole veel kõiki probleeme seljatanud, on Euroopa majandusväljavaated palju helgemad. Kuna vaktsineeritute arv kasvab, piirangud leevenevad ja inimeste elukorraldus naaseb aeglaselt tavarütmi, oleme ajakohastanud EL-i ja euroala majanduse prognoose käesolevaks ja järgmiseks aastaks," ütles inimeste hüvanguks toimiva majanduse valdkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis pressiteates. Avaliku sektori investeeringute suhe SKP-sse peaks saavutama 2022. aastal viimase kümne aasta kõrgeima taseme. Seda toetab taaste- ja vastupidavusrahastu, mis on taasterahastu NextGenerationEU keskne rahastamisvahend. Pärast pandeemia algset mõju paranevad tööturutingimused aeglaselt. Tööhõive suurenes 2020. aasta teisel poolel ja töötuse määr on võrreldes tipptasemega enamikus liikmesriikides langenud. EL-i töötuse määraks prognoosib komisjon tänavu 7,6 protsenti ja järgmisel aastal 7 protsenti. Euroala vastav näitaja on 2021. aastal 8,4 protsenti ja 2022. aastal 7,8 protsenti. Seega jääb töötuse määr endiselt kõrgemaks kui enne kriisi. Inflatsioon kiirenes järsult selle aasta alguses. See oli tingitud energiahindade tõusust ja mitmetest ajutistest tehnilistest teguritest, nagu inflatsiooni arvutamiseks kasutatavasse tarbimiskorvi kuuluvatele kaupadele määratud kaalu iga-aastane kohandamine. Ka käibemaksuvähenduse tagasipööramine ja süsinikdioksiidimaksu kehtestamine Saksamaal avaldasid tuntavat mõju. Inflatsioon muutub käesoleva aasta jooksul märkimisväärselt, kuna eeldatavad energiahinnad ja käibemaksumäärade muutused toovad kaasa märgatavaid hinnataseme kõikumisi võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. EL-i inflatsioonimääraks prognoositakse 2021. aastaks 1,9 protsenti ja 2022. aastaks 1,5 protsenti. Euroala vastav näitaja on 2021. aastal 1,7 protsenti ja 2022. aastal 1,3 protsenti. Avaliku sektori toetus kodumajapidamistele ja ettevõtjatele on aidanud oluliselt leevendada pandeemia mõju majandusele, kuid selle tagajärjel on tõusnud liikmesriikide võlatase. Valitsemissektori puudujääk peaks sel aastal EL-is koondarvestuses suurenema ligikaudu poole protsendipunkti võrra 7,5 protsendini SKP-st ja euroalal umbes kolmveerandi protsendipunkti võrra 8 protsendini SKP-st. Prognooside kohaselt on eelarvepuudujääk 2021. aastal üle 3 protsendi SKP-st kõigis liikmesriikides, välja arvatud Taani ja Luksemburg. 2022. aastaks peaks eelarvepuudujääk nii EL-is kui ka euroalal vähenema koondarvestuses siiski poole võrra, jäädes veidi alla 4 protsendi. Selliste liikmesriikide arv, kelle eelarvepuudujääk on üle 3 protsendi SKP-st, väheneb prognooside kohaselt märkimisväärselt. Prognooside kohaselt jõuab valitsemissektori võla suhe SKP-sse EL-is sel aastal haripunkti 94 protsendi juures ja kahaneb 2022. aastal pisut, 93 protsendile. Euroala võla suhe SKP-sse peaks järgima sama suundumust, tõustes sel aastal 102 protsendini ja langema 2022. aastal 101 protsendile. Komisjon märkis, et epidemioloogilise olukorra areng ning vaktsineerimisprogrammide tõhusus ja tulemuslikkus võivad osutuda paremaks või halvemaks, kui prognoosi keskses stsenaariumis on eeldatud. Prognoos võib alahinnata kodumajapidamiste kavatsust kulutada või tarbijate soovi säilitada kõrge tagavarasäästude tase. Veel üks tegur on poliitiliste toetusmeetmete lõpetamise ajastus. Kui toetus lõpetatakse enneaegselt, võib see seada ohtu majanduse taastumise. Teisest küljest võib toetuse hiline lõpetamine põhjustada turumoonutusi ja takistada elujõuetute ettevõtete turult lahkumist, nentis komisjon. Samuti tõi komisjon välja, et tugevam üleilmne majanduskasv, eriti Ameerika Ühendriikides (USA), võib avaldada Euroopa majandusele oodatust positiivsemat mõju. USA kiirem majanduskasv võib aga kaasa tuua USA riigivõlakirjade tootluse tõusu, mis võib põhjustada finantsturgudel korrapäratuid kohandusi, mis mõjutaksid eriti rängalt tärkava turumajandusega riike, kellel on suur välisvaluutavõlg.
