Pank: Balti riikides on oodata majanduse kiiret taastumist

uudised.ee

Citadele panga ökonomisti Mārtiņš Āboliņši sõnul on Balti riikides loota majanduse kiiret taastumist, kuid tänavu Baltimaad kasvuliidrite hulgas veel pole.

"Kuigi koroonaviiruse pandeemia on veel terves maailmas kestmas, siis on olukord globaalses majanduses oluliselt paranenud ja 2021. aastal on oodata viimaste aastakümnete hoogsaimat kasvu," ütles Āboliņš pressiteate vahendusel.

Tema sõnul on tootjate meeleolu viimastel kuudel saavutanud rekordilisi kõrgusi, kuna nõudluse taastumine on olnud oodatust kiirem ja teatud sektorites, näiteks protsessorite tootmises, jääb pakkumine lausa nõudmisele alla.

"Samal ajal on koos COVID-19 leviku vähenemisega arenenud riikides hakanud paranema ka meeleolu teenindussektoris. Lisaks on viiruse teine laine põhjustanud tunduvalt väiksema majandustegevuse languse kui esimese laine ajal," tõdes ökonomist.

Āboliņši hinnangul on optimismi majanduskasvu perspektiivide suhtes näha ka finantsturgudel ja globaalse majanduse kasvuprognoose korrigeeritakse ülespoole.

"Nagu annab tunnistust Rahvusvahelise Valuutafondi prognoos, kasvab maailma majandus 2021. aastal 6 protsenti ja 2022. aastal 4,4 protsenti. See on suures osas võimalik tänu pretsedenditule fiskaal- ja rahapoliitika toele," märkis ta.

Ökonomisti sõnul võiks keskpankade toel Ameerika Ühendriikide (USA) eelarvedefitsiit 2021. aastal juba teist aastat järjest ületada ainult 15 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), eurotsooni eelarvedefitsiit ületab 2021. aastal aga 7 protsendi taseme. "Eelarvedefitsiit on märkimisväärselt kasvanud ka Balti riikides," nentis Āboliņš.

"Ka Balti riikides algas 2021. aasta COVID-19 teine laine korduvate piirangutega majanduses. Hea uudis, nagu näitab Iisraeli, Suurbritannia ja USA kogemus, on see, et vaktsiinid on efektiivsed ja vaktsineerimine on tee kriisi ületamiseks," ütles ökonomist.

Tema hinnangul jääb kaitsesüstimise tempo Euroopa Liidus praegu mõne kuu võrra neist riikidest maha, kuid vaktsiinide kättesaadavus paraneb ja see tähendab, et vähemalt arenenud riikides on näha COVID-19 pandeemia lõppu.

"Samal ajal lubab üha enam märke arvata, et nagu teised viirused, nii võib ka COVID-19 olla hooajaline ja seetõttu suveperioodil haigus väheneb. Siiski on sügisel võimalikud ebameeldivad üllatused, eriti, kui vaktsineerimisest ei piisa karjaimmuunsuse saavutamiseks," möönis Āboliņš.

Ökonomist tõi välja, et lühiajalised majandusnäitajad lubavad oletada, et 2021. aasta algus polnud Balti riikide majanduses nii halb kui arvatud ja majanduslangus on teise laine ajal märgatavalt väiksem kui COVID-19 esimese laine ajal 2020. aasta kevadel.

"Ettevõtjad ja majandus jätkavad kohanemist piirangutega ning leiavad uusi mooduseid, arendades näiteks e-kaubandust, tööstuses ja ehituses pole aga majandustegevus vähenenud," märkis ta.

Āboliņši sõnul on see võimaldanud viimastel kuudel parandada majanduskasvu prognoose ja kooskõlas panga prognoosidega ületab Leedus ja Eestis kasv tänavu 3 protsendi. "Läti majanduse kasv on ehk isegi 3,6 protsenti," tõi ta välja.

"Siiski pole Balti riigid käesoleval aastal usutavasti kasvuliidrite hulgas, kuna meie mullused majandusnäitajad olid paremad kui mujal Euroopas. Seetõttu on sel aastal taastumispotentsiaal väiksem," nentis ökonomist.

Tema hinnangul ei lähe ka viirusega võitlus praegu nii hästi kui eelmisel aastal ja majanduses on endiselt palju piiranguid. "Samas on minu arvates alust loota, et selle aasta teises pooles ja tuleval aastal majandustegevus oluliselt kasvab," tõdes Āboliņš.

"Kuigi selgelt on kõige kehvem seis teenindusektoris, siis samas on viiruse taganemisel siin suur taastumispotentsiaal. Mahukas langus fikseeriti 2020. aastal ka meelelahutuses, toitlustuses ja reisijateveos ning teisteski teenindussektorites," tõi ta välja.

Ökonomist märkis, et selle tulemusel vähenes näiteks Läti teenuste eksport 2020. aastal enam kui 20 protsendi võrra. "Hea uudis on see, et kogemus möödunud suvest näitab, et teenindussektorid taastuvad jõudsalt kohe, kui seda lubab epidemioloogiline olukord," prognoosis Āboliņš.

"Teenindussektori taastumisest saab tähtis faktor majanduse kogukasvus 2021. aasta teises pooles ja 2022. aastal, kui on õnnestunud pandeemiat piirata," ütles ta.

Āboliņši hinnangul on piirangute mõju olnud majandusele ja tarbimisele väga ebaühtlane. "Kuigi kaubanduse sektori tegevused on olnud küllaltki piiratud, siis inimeste sissetulekud ja hoiused kasvavad," tõdes ökonomist.

"Ettevõtjad jätkavad kohanemist uue situatsiooniga nii internetis müüki laiendades kui kaubandusele seatud piiranguid loominguliselt interpreteerides ja kohaldades. Käesoleva aasta kahel esimesel kuul vähenes Läti jaekaubanduse käive umbes 5 protsenti," märkis ta.

Ökonomisti sõnul on see oluliselt halvem tulemus kui Leedus, kus märtsis kerkisid kaubanduse mahud 21 protsenti võrreldes eelmise aastaga. "Eestis kasvas aasta esimese kahe kuuga kaubandus 5 protsenti. See loomulikult tekitab küsimusi Läti COVID-19 pandeemia ohjamise meetmete efektiivsuse kohta," nentis Āboliņš.

"Samal ajal peidab jaemüügi kogukäibe langus endas olulisi muudatusi sektori struktuuris, kuna on kasvanud toiduainete müük ja e-kaubandus, kuid mõnedes kategooriates, näiteks kasutatud rõivaste müügis on tegevus peaaegu täielikult peatunud," tõi ta välja.

Āboliņši sõnul näitavad panga klientide krediitkaartide käivete andmed, et kaubanduse näitajad paranevad järk-järgult iga kord, kui vähendatakse mingeid piiranguid. "See näitab, et nõudlus on üsna tugev ja sektor suudab taastuda kohe, kui avaneb võimalus kaotada olemasolevad piirangud," märkis ta.

"Baltimaade tööturul on praegu täheldatav paradoksaalne olukord. Töötus on oluliselt kasvanud, kuid pole teada kui suur on reaalne töötus, sest majandustegevus on kunstlikult piiratud ja paljud töötajad saavad seisakuaja toetust," nentis ökonomist.

Ta tõi välja, et ametliku statistika andmetel oli töötuse tase 2020. aasta neljandas kvartalis Lätis 7,9 protsenti, Eestis 7,4 protsenti ja Leedus 9,1 protsenti. "Tänavu märtsis jõudis registreeritud töötus Lätis juba 8,2 protsendi tasemele," tõdes Āboliņš.

"Lisaks sellele sai Lätis enam kui 60 000 inimest veebruaris seisakuaja toetust. Võib arvata, et töötuse tegelikku taset ja pandeemia pikaajalist mõju tööturule saab hinnata alles pärast erinevate piirangute lõpetamist," märkis ökonomist.

Ta tõdes aga, et vaatamata töötuse kasvule on elanike sissetulekud riikide mahuka toe tulemusel isegi kasvanud ning kodumajapidamised ja ka ettevõtted koguvad jõudsalt vahendeid. "Veebruaris olid kodumajapidamiste säästud Baltikumis 15–22 protsenti suuremad kui enne pandeemia algust," lisas Āboliņš.

"Läti elanike säästud kasvasid 2020. aastal umbes miljardi euro võrra. Samal ajal oleme pandeemia olukorras ka ettevaatlikult laene võtnud ja krediidiportfell pole oluliselt kasvanud," tõi ökonomist välja.

Āboliņši sõnul moodustavad need täiendavad säästud märkimisväärse potentsiaalse ressursi edasilükatud tarbimiseks nii teenindus- kui kaubandussektorites.

"Minu arvates on teenindussektori taastumine, maailmas ülespoole rühkiv tööstustsükkel ja mahukate vahendite sissevool ehitusse tugevad argumendid, miks Balti riikide majanduskasv 2021. aasta teises pooles ja ka järgmisel kahel aastal on väga kiire," märkis ta.

Ökonomisti sõnul on samal ajal siiski võimalikud suured riskid ja COVID-19 pandeemia uued lained Baltikumis on neist üks olulisemaid. "On selge, et olukord majanduses ja selle edasine areng lähikuudel on suurel määral sõltuv sellest, kui kiiresti õnnestub meil vaktsineerimisega karjaimmuunsus saavutada," tõdes Āboliņš.

"Viiruse senine levik Baltikumis lubab arvata, et sellel võib olla hooajaline iseloom ja seetõttu on suurimad riskid minu arvates seotud aasta teise poolega," ütles ökonomist.

Tema sõnul oli aprilli lõpuks Lätis koroonaviiruse vastu vaktsineeritud vaid veidi üle 10 protsendi elanikkonnast, mis on poole võrra vähem kui Leedus ja Eestis ning märkimisväärsete parandusteta Läti vaktsineerimisprotsessis ei pruugi karjaimmuunsuse saavutamine sügiseks õnnestuda.

"See on väga oluline risk, kuna võib tähendada uusi piiranguid majanduses ning uute lõhede tekkimist Läti ja teiste Balti riikide majandusarengu vahel," toonitas Āboliņš.

Citadele Group on Läti finantskontsern, mis pakub finants- ja varahalduse teenuseid. Citadele grupi peakontor asub Riias, selle tütarettevõtted ja filiaalid tegutsevad Lätis, Leedus, Eestis ja Šveitsis.

Kommentaarid puuduvad